põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Samuti on ka soolise diskrimineerimise keeld, mis tähendab, et nii otsene kui ka kaudne diskrimineerimine on keelatud. Vaatamata nendele seadustele kohtab diskrimineerimist ikkagi. Öeldakse, et alati kui tehakse seadus, siis leitakse võimalus ka seaduse rikkumiseks. Ma pakuks välja sellise lahenduse, et näiteks kui mõni inimene, olenemata soost töötab näiteks keevitajana ja leiab, et samast soost ja samadel tingimustel töötav vastasoo esindaja teenib temast rohkem, siis on esimese tööandja kohustus palgavahe kinni maksta. Üldiselt liigub Eesti selle poole järjest jõulisemalt, et diskrimineerimine oleks üha väiksem, aga paranduskohti veel on. Kuna see probleem on levinud ka teistes Euroopa riikides, siis on tõenäoline, et asi paraneb lähiaastatel. Muidugi 100% me diskrimineerimist vältida ei saa. Kui tahta seda, siis peaks kõik
tähenda see lihtsalt mugavama elu pärast välismaal raha teenimist vaid selleks, et ära elada. Muidugi jagunevad inimesed taaskord nendeks kes teenivad välismaal raha, et elada mugavamalt ja nendeks, kes teenivad, et tulla toime ja elada inimväärset elu. Näiteks olukord, kus peres on isa, ema ja kaks väikest last, ema töötab vastavalt oma kõrgharidusele kõrgeimal kohal, mida talle pakutakse, ehk hooldekodu juhatajana ja teenib kuus keskeltläbi 700 eurot ning isa käib tööl Soomes keevitajana, sest Eestis pakutud tööd ei lasknud perel ots-otsaga kokku tulla. Vaja on maksta erinevaid arveid, laene ja liisinguid, mida on võetud. Seega käib pereisa Soomes tööl, et oma pere ära elatada ehk, et perel oleks elamisväärsed tingimused. Esimesel võimalusel töötaks ta Eestis, kui leiaks töö, et pere vähemalt ära saaks elada normaalselt, ilma, et peaks igapäevaselt mõtlema kas viimasel nädalal on ikka raha, et osta poest pakk makarone. Selline pereisa on pigem
MEK-is. Vanaisa elukaaslane Evi töötas Põlva Toorlinavabriku murrumasinast vastuvõtjana. Evil ja Ilmaril sündis 1962. Aastal tütar Astrid ja 1967. Aastal poeg Ainar. 1974. aastal oli vanaisal kahepoolne kopsupõletik. Põlva haiglas öeldi talle, et kui ta suitsetamist ja joomist maha ei jäta siis on tema elupäevadel varsti lõpp. Ta kuulas arstide sõna ja jättis suitsetamise ja alkoholi tarbimise. Ta vahetas ka töökohta ja asus tööle Põlva valda Himmaste külla keevitajana. Tööle sõitis ta alati võrriga, tegelikult oligi tema ainukeseks sõiduvahendiks võrr. Maja, kus nad Põlvas elasid, ehitas vanaisa koos Evi poja Avo ja Astridi mehe Reinuga ümber suuremaks elamuks. Peale selle ehitas vanaisa kõrvalmaja, kuhu poeg Ainar asus elama koos enda naisega. Vanaisa elukaaslane Evi Juks suri 1985. aastal kilpnäärme vähki. Kõigile perekonna liikmetele mõjus see väga halvasti. 5. PENSIONIIGA Vanaisa läks 1997. aastal pensionile
sarvkestast "freesitakse" pluss- või miinuslääts ehk teisisõnu parandatakse nii lühi- kui kaugelenägevust. Ardo Laur Operatsioonile eelnevaid uuringuid aitab teha arvuti, ja eriti tähtis on arvuti (oftalmoskoobi) abi operatsiooni ajal, sest tänu sellele saab opereerida just sealt, kust vaja, ja just nii palju kui vaja. Väikese võimsusega laserilt lähtuva reguleeritava mikrokiire kasutamine keevitajana ühendab lahtirebenenud võrkkestaosad kokku vältides nõnda võrkkesta irdumist ning sellele järgnevat pimedaksjäämist. Laseritega tehtud operatsioonidel ongi eriti märkimisväärne nende suur täpsusaste ja kiirus ühe impulsi jooksul eemaldatakse koest 0,25 mikroni paksune kiht, mis oleks 1/200 juuksekarva läbimõõdust või 1/40 inimrakust, ja kestab see vaid kaduvväikese ajaühiku, 12/109 sekundit! Sellise arvuti-laseri kombinatsiooni abil tehtud operatsiooni tulemus on
annaabi.ee 
