Kala püüdmiseks kasutasid nad oda, mis oli pika varrega ja väikse luust tehtud otsaga, millel olid teravad astlad, need ei lasknud kalal oda otsast ära tulla. Nad läksid järvele parvedega, mis olid tehtud kahest omavahel ühendatud kuusepalgist. Kalastamisel oli kõige tähtsam olla hästi vaikselt ja äkilise löögiga kalale pihta lüüa. Poisid said paar punasilmset kala ning ühe kollaste täppidega suuremapoolse kala. Meie emaga keetsime sellest hea supi, panime juurde ka erinevaid raviomadustega taimi, sest sügisel on vaja tervist tugevdada. Väike Milvi oligi juba külma saanud, temale korjasin ma jõhvikaid ja natuke piparmünti. Piparmündist keetsin ma talle mõnusa sooja tee ja jõhvikad söötsin talle ka sisse, ma ei tea miks need head on, aga ema soovitas neid. Kui Milvi magama jäi, läksin emale appi savinõusid tegema. Ema läks savi tooma ja mina tõin väikseid kive ja merekarpe, millega neid kaunistada
KK=(1,75ml*0,025mol/l*1000mmol/100)/2= 0,219 Katlakivi m=(1,53125-0,219)*100*0,1L=13,1225mg ehk 0,0131 g kolmandast kolvist filtreerisin vee (kasutasin lehtrit, filterpaberit ja klaaspulka) neljandasse kolbi ja määrasin selles KK. Kõigil kolmel juhul arvutada välja tekkinud katlakivi mass. KK=CM(HCO3)/2=(0,82ml*0,025mol/l*1000mmol/100ml*mol)/2=0,1025 Katlakivi m=(1,53125-0,1025)*100*0,1L=14,29mg ehk 0,0143g Võrreldes eelmise katsega, kus keetsime vett lühemat aega, tekkis katlakivi umbes 15 korda rohkem. Kõigis katsetes tuli katlakivi sisaldus erinev, see võis tuleneda sellest, et keemisajad polnud täpselt võrdsed (mõnes kolvis läks vesi varem keema, mõnes veidi hiljem), ka tiitrimisel võisid väikesed ebatäpsused sisse tulla. Filtreerimisel tuli katlakivi sisaldus suurem kui ilma filtrimiseta ehk HCO3 ioone oli lahusesse vähem alles jäänud, ilmselt jäi osa ioone filterpaberi külge kinni. 4
Töö käik: Kisselli valmistamine: Segasime 50 ml külmas destilleeritud vees 2 g kartulitärklist seni kuni tekkis suspensioon. Valmistasime nii öelda kissellilahuse - eelnevalt kaalutud keeduklaasi valasime 150 ml eelmises punktis saadud happe lahust ja lisasime 10,67 g suhkrut. Lahuse panime keema ning lisasime kartulitärklise suspensiooni peenikese joana, samal ajal segasime intensiivselt seda, et vältida klompide tekkimist. Saadud segu keetsime ca 1 minuti, mulle esile ei kerkinud kisselli keetmisel. Võtsime kissell pliidilt ja jahutasime kiiresti külmas vesivannis. Vesivanni valmistasime juba enne ette, sinna panime jääd ja külma vett, kuid enne nõu jäävanni asetamist jahutasime teda leigema vee all, et klaas ei puruneks liigse külma tõttu. Võtsime keeduklaasi välja ning kuivatasime ja kaalusime selle koos kisselliga. Arvutasime saadud kiselli massi: keeduklaasi kaal ilma kissellita 129,23 g ja koos kisselliga 326,45 g
oli lehmasõnnikust, kus muld oli all. Seal oli ka ahi, millega sai kütta. Seal oli ka lattidest tehtud voodeid, kuid tavaliselt magati ahju peal. Onnis oli nii kaua soe, kui ahi küdes. Selles onnis oli kaks ruumi: esik ja tuba. Minu ema läks karjalauta tööle. Normitöö oli, päevas saadi 200gr leiba ja 19 kopikat ja sellest tuli veel üüri ka maksta. Söök oli seal kehv. Küll anti lurri, lõssi, jõusööta ja jahvatatud maisi. Vahepeal käisime nisuvargil põllul. Nisu keetsime ära ja sõime. Seal oli - 54 C pakast ja lund rinnuni. Sellise külmaga lasid isegi 15- 16 aastased poisid alla. Kui keegi haigeks jäi, mindi arsti juurde, aga kui see polnud võimalik, siis elas inimene selle läbi või siis suri. Matused olid lihtsad, tehti auk ja eriliste tseremooniat ei olnud. Suvi oli seal kuum. Siberis oli palju hunte. Siberis oli hea maa. Me kasvatasime tuvisid, et süüa saada, söödi ka vareseid. Pidasime kanu, sigasid. Sellest hoolimata oli
tahaksin, et asjad saavad märjaks? Niisiis läksime tagasi, võtsime paadi, sõudsime koopa lähedale ja tassisime kõik asjad sinna üles. Siis otsisime lähedalt tihedate pajude vahelt koha, kuhu paadi peitsime. Võtsime kalad õngede otsast ja lasksime õnged jälle sisse; siis hakkasime süüa tegema. Koopasuu oli nii suur, et sinna oleks võinud vaadi sisse veeretada; süü kõrvalt oli põrand pisut kõrgem ja sile; sinna oli hea tuld teha. Tegime siis sinna tule ja keetsime süüa. Oma vaibad laotasime maha põrandariieteks ja sõime nende peal lõunat. Kõik muud asjad panime käepärast koopa tagumisse ossa. Varsti läks pimedaks ja hakkas müristama ning välku lööma; nii oli siis lindudel ses asjas õigus olnud. Kohe seejärel hakkas vihma sadama ja sadas päris koledasti; ja ma polnud iial sihukest tuult näinud. Oli päris südasuvine torm. Läks nii pimedaks, et väljas paistis kõik olevat sinkjasmust. Ilus oli see
annaabi.ee 
