Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusu- ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega. Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean mingi tasakaalulise, Kuu suunas välja venitatud kuju. Ringliikumine Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ringliikumise näideteks on (ligikaudselt) planeetide tiirlemine ümber tähtede (ja kaaslaste tiirlemine ümber planeetide), elektroni liikumine magnetväljas, kuid ka näiteks keerutatava lingu liikumine ja vasara liikumine vasaraheitja käes. Planeedid Planeedid tiirlevad ümber Päikese. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, viis kääbusplaneeti ja teadmata arv väiksemaid kehi. All oleval skeemil on kujutatud Päikesesüsteemi planeedid ja Päike. Skeem võrdleb kujutatud taevakehade suurusi. Planeedid ei seisa: nad tiirlevad ja pöörlevad. Kõik Päikesesüsteemi planeedid tiirlevad Päikese ümber. Planeedid tiirlevad ümber
liikumine, mille korral kiirusvektori siht muutub. Liikumine on kõverjooneline parajasti siis, kui esineb kiirendus, mille siht erineb trajektoori puutuja sihist. Ringliikumine - Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ringliikumise näideteks on (ligikaudselt) planeetide tiirlemine ümber tähtede (ja kaaslaste tiirlemine ümber planeetide), elektroni liikumine magnetväljas, kuid ka näiteks keerutatava lingu liikumine ja vasara liikumine vasaraheitja käes. 3. Newtoni I, II, III seadus Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Newtoni I seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Arvutage liikumise kiirendus. Milline on keha mass, kui talle mõjub jõud 15 N? ======================================================== ====== 9 13. P 13.1. Mis on ringliikumine? Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ringliikumise näideteks on planeetide tiirlemine ümber tähtede, elektroni liikumine magnetväljas, kuid ka näiteks keerutatava lingu liikumine ja vasara liikumine vasaraheitja käes. 13.2. Millised on ringliikumise erijuhud? Ringjooneline liikumine ja pöörlemine. 13.3. Mis on ja kuidas tekib kesktõmbekiirendus? Kesktõmbekiirendus on suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud kõveruskeskpunkti poole. 13.4. Milline on võnkliikumine? Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasi-tagasi sama trajektoori mööda. 13.5. Millised on võnkumiste liigid?
4. Rõhk vedelikus on seda suurem, mida sügavamal vaadeldav koht on. 5. Igale vedelikus või gaasis olevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdeline keha ruumala ja vedeliku tihedusega. 6. Kui keha tihedus on suurem kui vedeliku oma, siis keha upub, kui aga keha tihedus on väiksem, siis keha ujub. Katse täpilise kettaga: kaugem täpp liigub kiiremini, sest peab sama ajaga läbima pikema kaare. Katse nööri otsas keerutatava palliga. Kui nöör lahti lasta, siis lendab pall puutuja suunas minema. Katse veepange keerutamisega vertikaaltasandis. Miks vesi pangest välja ei tule? Katsed nööri otsas rippuva LP-ga. Kinnitame vana LP heliplaadi tsentrisse plastiliiniga niidi. Laseme plaadi niidi otsas rippu ja võngutame seda. Plaat loperdab niid otsas. Kordame katset, aga selle vahega, et enne paneme teise käega plaadi pöörlema. Nüüd säilitab plaat oma asendi. Katse vurriga
annaabi.ee 
