Oma tegevuse planeerimisel ei pea ta enam käsutama valju kõnet, vaid koostab plaani ja juhib oma toiminguid mõttes. Keerulistel puhkudel käsutab ka kuueaastane veel oma soovide allasurumisel valju kõne abi. Tegevuse areng Eelkooliiga peetakse mängu klassikaliseks vanuseks. Eeldused üleminekuks rollimängule tekivad maimikuea lõpus - mängulisi esemeid, mis asendavad reaalseid esemeid, käsutatakse vastavalt nende mängulisele tähendusele - keerustub toimingute organisatsioon. Mäng ei ole lapse ainus tegevus eelkoolieas - ta joonistab, konstrueerib, meisterdab jne. Laps annab joonises edasi mitte üksnes oma mulje esemest, vaid ka oma teadmise temast. Ta jätab kõrvale need detailid, mis on tema arvates ebaolulised. Lapse poolt loodud kujutis sõltub sellest, mida laps antud esemes tutvumise käigus märkab. On iseloomulik, et oma joonises väljendab laps oma suhtumist
Kasvuviisid Anorgaaniline kasv – põhineb vee ja mineraalsoolade talletamisel Orgaaniline kasv – põhineb toitainete omastamisel ja kehaomaks muutmisel, esineb kõikidel organismidel Regulatsioon Sisemised tegurid: hormoonid ja geenid Välised tegurid: toitainete kättsaadavus ja olemus, välistingimused Regeneratsioon Organimi kaotatid osa taastamine Füsioloogiline ja reparatiivne Protsessid: 2. areng Protsess mille käigus keerustub organimsi elutegevus ja ehitus Jaotatakse kaheks o Otsene – noorjärk sarnaneb ehituliselt ja talituselt üldjoones vanemorganismiga o Moondega – noorjärk erineb oluliselt nii ehituliselt kui talituliselt vanemorganismiga Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik Postemrbrüonaalse arengu etapid 1. Juveniinne staadium e
Moondeline areng järglasel puuduvad liigilie omased tunnused Täismoone muna vastne nukk valmik. Mesilased, liblikad, sääsed. Vaegmoone - muna vastne valmik. Kiilid, prussakad, termiidid. Postembüogenees Juveniilne elujärk ehk noorjärk sünnihetkest kuni suguküpsuse saabumiseni. Inimesele on omane otsene, kuid aeglane individuaalne areng. Kasvades ja arenedes muutuvad tasapisi lapse organite ja elundkondade talitlused, keerustub sotsiaalne käitumine ja keelekasutus. Sigimisperiood järglaste saamise ja kasvamise periood. Inimesele on omane mittesessoonne sigimine. Vananemine keskmine eluiga on määratud geneetiliselt (telomeerid lühenevad) ja sõltub keskkonnatingimistest. Vananedes muutub paljude elundkondade töö vähem efektiivseks: vähenevad ajukoore rakkude arv, lõhna- ja maitsetundlikkus, kopsu- ja südamemaht,
§ Kaotatud osa taastamine organismil § Füsioloogiline – inimese erinevate hukkunud rakkude taastumine § Reparatiivne – vigastatud või kaotatud kehaosa koe taastamine (haavade paranemine, sisaliku saba taastumine) § Mida kõrgemalt arenenud organism, seda suurem regeneratsioonivõime (suurendab eelkõige füsioloogilise arvelt) • Areng o Protsess, mille käigus keerustub organismi elutegevus ja ehitus o Seisneb kvalitatiivsetes muutustes organismi morfoloogias ja füsioloogias o Otsene areng (noorjärk sarnaneb ehituselt ja talitluselt üldjoontes vanemorganismiga) o Moondega areng (noorjärk erineb oluliselt nii ehituselt kui talitluselt vanemorganismist, esineb vastse staadium, kellel sageli teine elupaik, toiduobjekt jne) § Esineb pea kõikide tuntud hõimkondade esindajatel
instruktsioone. Oma tegevuse planeerimisel ei pea ta enam käsutama valju kõnet, vaid koostab plaani ja juhib oma toiminguid mõttes. Keerulistel puhkudel käsutab ka kuueaastane veel oma soovide allasurumisel valju kõne abi. TEGEVUSE ARENG. Eelkooliiga peetakse mängu klassikaliseks vanuseks. Eeldused üleminekuks rollimängule tekivad maimikuea lõpus - mängulisi esemeid, mis asendavad reaalseid esemeid, käsutatakse vastavalt nende mängulisele tähendusele - keerustub toimingute organisatsioon. Kui maimiku mäng koosneb 2-3 toimingust (peseb ja riietab nukku), siis nüüd kujunevad nn loogilised ahelad: leiab aset toimiku üldistumine ja eral- dumine esemest, tekib oma toimingute võrdlemine täiskasvanu omadega ja enda nimetamine täiskasvanu nimega - toimub emantsipeerumine täiskasvanust, kusjuures täiskasvanu esineb kui tegevuse mudel. Lapse üleminek uuele tegevuse tüübile eeldab lapse ja täiskasvanu suhete muutumist.
Sisemine looteleht e entoderm seede- ja hingamiselundkond. Biogeneetiline reegel ebrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolise arengu (fülogeneesi) etapid. 5. toimub rakkude diferentseerumine. Järgneb kudede teke e histogenees. Erinevatest koetüüpidest tekivad organid organogenees. POSTEMBRÜONAALSE ARENGU ETAPID LOOMADEL. Juveniilne periood on kuni suguküpsuse saavutamiseni. Toimub organismi pöördumatu kasv, keerustub käitumine. Sigimisperiood. Raugastumisperioois muutub elundkondade töö järjest ebaefektiivsemaks, kuni lakkab sootuks. Enamikel loomadel lõppeb eluiga sigimisperioodi lõpuga. POSTEMBRÜONAALSE ARENGU ETAPID TAIMEDEL. Lootejärgne areng algab seemne idanemisega. Järgneb vegetatiivne periood (idand) kujunevad välja taie vegetatiivsed organid. Juveniilne areneb juurestik, kasvavad varred ja lehed. Kasvuperiood. Generatiivne periood õitsemine ja viljumine. Vananemine.
konfliktis nendega. Korralikust perest pärit laps võib hakata vanduma, nimetama vanemaid lolliks, kuigi laps selliseid sõnu varem ei tundnud. Iseloomulik on, et jonnitakse ema ja isaga, mitte võõraste inimestega, näiteks õpetajaga. Eakaaslastega ei jonnita, vaid kakeldakse. Jonnihood tulevad siis, kui laps on kas väsinud või näljane või löövad tal kirevad muljed üle pea. Kui kolmeaastase kriis keerustub, võivad tekkida teise ringi neurootilised, psühhopaatilised sümptomid. Kriisi ebasoodsa kulu korral laps justkui langeks tagasi varasemasse staadiumisse. Võivad esineda öised hirmud, rahutu uni, rasked kõnetakistused, kogelus, äärmuslikult teravnenud negativism ja kangekaelsus, nn hüpofüsaarsed atakid. Need atakid meenutavad väliselt haigushooge (laps rappub, tõmbleb, viskub põrandale, taob jalgade ja
annaabi.ee 
