300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit ühe täispöörde jooksul. 4. keermekäik n. Keermekäiguks nimetatakse niitide arvu, mis pöörlevad ümber silindri. Sõltuvalt niitide arvust jagatakse keermed ühekäigulisteks ja mitmekäigulisteks. Ühekäigulistel keermetel on samm ja tõus võrdsed, kuid mitmekäigulistel tõus H = nP. 5. keerme läbimõõdud. Keermetel eristatakse kolme läbimõõtu. Keerme välisläbimõõt d on suurim läbimõõt, mis mõõdetakse keerme tippudelt. Keerme sisemine läbimõõt d1 on keerme väiksem läbimõõt, mis poldi puhul mõõdetakse keerme põhjast mutri korral keerme tippudest. Keerme keskmine läbimõõt d2 on niisuguse silindri moodustaja, mis jagab profiili ja teise profiili
Silmapaistva kojaga liik. Koda on 5,5 keermega, harilikult särav- või 12 – 22 mm 18 – 25 mm helekollane, vahel roosakas, läikiv, (enamasti 17 – 18 (enamasti 22 – 23 SALU-VÖÖTTIGU 0-5 pruuni vöödiga keermetel. mm) mm) Väga varieeruva värvusega liik. Teo keha värvus on hele, kahvatukollane või kreemjasvalge. 10 – 17mm (enamasti 14 – 22 mm VÕSA-VÖÖTTIGU Sarnaneb salu-vööttigu välimusele
Kiritigu levib enamasti inimeste kaasabil koos mulla ja taimedega ning kohaneb uue elupaigaga tavaliselt kiiresti ning väga edukalt. Selle sajandi esimesel poolel oli ta Eestis levinud saartel ja PõhjaEestis ning mujal ainult vähestes kohtades. 3. SALUVÖÖTTIGU on väga silmapaistva kojaga liik. Koja laius 1825 mm (enamasti 2223 mm) ja kõrgus 1222 mm (enamasti 1718 mm). Koda on 5,5 keermega, harilikult särav või helekollane, vahel roosakas, läikiv, 05 pruuni vöödiga keermetel. Väga varieeruva värvusega liik. Suue on pisut välja venitatud, ovaalne. Suudmeserv on pruun, huul punakaspruun. Naba on suletud. Teo keha värvus on hele, kahvatukollane või kreemjasvalge. See tigu elab enamasti lopsaka taimestikuga parkides, aedades, metsades, ronib sageli puudel. Eestis on ta üsna haruldane. 4. VÕSAVÖÖTTIGU sarnaneb eelmise liigiga. 5 kuni 5,5 keermega koja laius on 1422 mm (enamasti 1921 mm) ja kõrgus 1017 mm (enamasti 1516 mm).
all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit ühe täispöörde jooksul. 4. keermekäik n. Keermekäiguks nimetatakse niitide arvu, mis pöörlevad ümber silindri. Sõltuvalt niitide arvust jagatakse keermed ühekäigulisteks ja mitmekäigulisteks. Ühekäigulistel keermetel on samm ja tõus võrdsed, kuid mitmekäigulistel tõus H = nP. 5. keerme läbimõõdud. Keermetel eristatakse kolme läbimõõtu. Keerme välisläbimõõt d on suurim läbimõõt, mis mõõdetakse keerme tippudelt. Keerme sisemine läbimõõt d1 on keerme väiksem läbimõõt, mis poldi puhul mõõdetakse keerme põhjast mutri korral keerme tippudest. Keerme keskmine läbimõõt d2 on niisuguse silindri moodustaja, mis jagab profiili ja
annaabi.ee 
