11.2012 6. Puurimine Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuurie. spiraalpuuri (sele 2.40a, b), mis koosneb lõikeosast, spiraalse laastu ärajuhtimise kruvisoonega tööosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi avalõikureid. Avardit (c) kasutatakse avardamiseks puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat(d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugipinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli
tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. spiraalpuuri (sele 2.40a, b), mis koosneb lõikeosast, spiraalse laastu ärajuhtimise kruvisoonega tööosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi avalõikureid. Avardit (c) kasutatakse avardamiseks puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat (d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugipinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka
Laastu ärajuhtimisel hõõrdub see mööda puuri soont ja puuri ava pinda. Sellega kaasneb tunduv laastu deformatsioon ja soojuse tekkimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Kinemaatilised karakteristikud on seotud puuri lõikeliikumistega. Pealiikumine on puuri pöörlemine, lõikekiirus v on puuri lõikeserva pealiikumise suunaline kiirus välisläbimõõdul v=Dn m/min Geomeetrilised karakteristikud Lõikesügavus puurimisel t=D/2 mm augu ülepuurimisel keerdpuuriga t= (D-d)/2 mm Laastu paksus puurimisel ja ülepuurimisel Laastu laius puurimisel Laastu ristlõikepind puurimisel ühe hamba ees Summaarne laastu ristlõikepind puurimisel Laastu eraldamiseks vajalik aeg min puurimisel Puurpingid. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Üldotstarbeliste puurpinkide hulka kuuluvad vertikaal- ja radiaalpuurpink. Teised kuuluvad eripuurpinkide rühma.
tööosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Puurpinkidel sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitme- kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi suguse profiiliga sooni nagu freespinkidelgi. avalõikureid. Avardit (c) kasutatakse avardamiseks Eristatakse rist-, piki- ja vertikaalhööveldamist. puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (üle- puurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat (d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistle- miseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakare- duse saamiseks pärast avardamist. Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugi- pinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka avalõiku-
annaabi.ee 
