aktiivmuda heitveega. b) Sedimentatsioonimahuti aktiivmuda setitamiseks. Osa settinud aktiivmuda läheb tagasi aeratsioonimahutisse, ülejäänud eemaldatakse süsteemist. Süsteemist eemaldamine on oluline, et hoida tasakaalus heitveel leiduvaid orgaanilisi toitaineid ja seda lagundavate mikroorganismide arvu. 9. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud keemikaale. Muda kogus ja omadused soltuvad reovee omadustest ja veepuhastusprotsessidest. Muda võib liigitada selle tekkeprotsessist lähtudes järgmiselt: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga.
Peale eelnevat mehaanilist puhastamist juhitakse reovesi kas madalasse tiiki, kus kasvavad taimed, või taimestikuga täidetud väljale. Vesi voolab paralleelselt maapinnaga, filtreerudes taimejuurte vahelt läbi. Puhastusprotsess on kõige efektiivsem suvel. Eestis on rajatud märgalapuhasti Kuusiku asulasse Rapla maakonnas. 13.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud keemikaale. Muda kogus ja omadused sõltuvad reovee omadustest ja veepuhastusprotsessidest. Muda võib liigitada selle tekkeprotsessist lähtudes järgmiselt: toormuda: käitlemata muda; mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga.
ja puhastavad vett. Juurestik-puhastis kasvatamiseks sobib kõige paremini järvepilliroog. Puhastusprotsess on kõige efektiivsem suvel. Eestis on rajatud märgalapuhasti Kuusiku asulasse Rapla maakonnas. 12. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveekäitluses tekib sete (muda), mille käitlus, s.o. ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud keemikaale. Muda kogus ja omadused sõltuvad reovee omadustest ja veepuhastusprotsessidest. Muda võib liigitada selle tekkeprotsessist lähtudes järgmiselt: · toormuda: käitlemata muda; · mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; · bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; · segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; · settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga.
annaabi.ee 
