Hugo Raudsepp (1900-1976) Teadustöö põhisuunaks oli 1,4- dieenide süntees, põlevkivi kerogeeni koostis ja struktuur, aromaatsete süsivesinike keemilised omadused, põlevkivifenoolide-alaste uurimistööde algatajaid. TPI polümeeride sünteesi laboratooriumi rajajaid ja teaduslik juhendaja 1959- 1976, esimees ja eestikeelse keemiaterminoloogia arendaja, Juhan Vaabel (1899-1971) Teadustöö põhisuunaks oli finantsõigus ja riigi maksundusõigus, nendel teemadel avaldas ta rida publikatsioone. Tallinna Teadlaste Maja asutajaliige. Hans Roland Võrk (1896-1978) Teadustöö põhisuunaks oli elektrotehnika, elektrimasinad, elektri õhuliinid, erialasõnavara.
Laienes keemia rakendamine tööstuses.Lõplikult vääras alkeemia seisukohad 1710 tekkinud flogistoniteooria: arvati, et ainest eraldub oksüdeerumisel (põlemisel) ja ainega liitub redutseerumisel flogiston (tuleaine).Flogistoniteooria hääbus alles 18. sajandi teisel poolel, kui hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi (aatomkaalu) mõiste, keemiliste elementide tähistamise süsteem ning uus keemiaterminoloogia, esitati orgaaniliste ühendite struktuuri teooria põhiseisukohad, avastati perioodilisusseadus ja koostati keemiliste elementide perioodilisussüsteem. Prantsuse teadlane Antoine Laurent de Lavoisier tuli aga järeldusele et metalli roostetamisel toimub küll metalli ühinemine hapnikuga, kuid ei toimu mingit flogistonit. Järgmises uurimustöös väitis ta aga, et õhk ei koosne ainult hapnikust vaid, et seda on seal vaid 20% ja 80% on seal lämmastikku.
redutseerumine ja elektronide summaarne formaalne loovutamine on oksudeerumine. · Lihtaines on iga aatomi oksudatsiooniaste 0. Liitainetes on koigi aatomite oksudatsiooniastmete summa 0. · A-ruhmade metallide oksudatsiooniaste uhendites on tavaliselt ruhma number, B-ruhmade metallide oksudatsiooniastmed on varieeruvad, enamasti 2. Mittemetallidel on muutuv oksudatsiooniaste: maksimaalne oksudatsiooniaste on ruhma number ja minimaalne oksudatsiooniaste on ruhma number miinus 8. · IUPAC-i "Keemiaterminoloogia kasiraamat"[1] annab oksudatsiooniastmele jargmise definitsiooni: "Oksudatsiooniaste on aatomi oksudeerituse astme moot aines. Seda defineeritakse laenguna, mis aatomil voiks olla, kui loendada elektrone kokkulepitud reeglistiku jargi: 1) vaba elemendi (uhinemata neutraalse aatomi) oksudatsiooniaste on 0; 2) lihtsa (monoaatomilise) iooni puhul on oksudatsiooniaste vordne iooni summaarse elektrilise laenguga; 3) enamikus uhendites on vesinikul oksudatsiooniaste 1 ja hapnikul oksudatsiooniaste -2