Kuna nõudlus kvaliteetse põlevkivi järgi kasvab, siis suureneb ka eksport. Ka investorid on just seepärast eesti põlevkivitööstusesse investeerinud. Põlevkivi kaevandamise efektiviseerimise ja sellega kaasnevate keskkonnakahjustuste vähenemise nimel tuleb teha jätkuvaid jõupingutusi. Sektori oluliseks ülesandeks on täiustada kaevandus- ja töötlustehnoloogiaid ning rakendada neid praktikas. Eesti ülikoolides tegeletakse kõrgetasemelise rahvusvaheliselt tunnustatud keemiateadusega. Seetõttu võiks Eesti loota tehnoloogilisele ja rakenduslikule edule keemikute uurimisprojektide plaanipärase toetamise ja pikaajaliste riiklike programmide käivitamise kaudu. Eesti võiks olla edukas mitmete uute tehnoloogiate arendamisel: · Põlevkivil põhinev keemia. Eesmärk oleks põlevkivi orgaanilise osa väärtustamine. Tõelised läbimurdetehnoloogiad võiksid tulla biotehnoloogia meetodite rakendamisel uute põlevkivitoodete saamisel.
Mida need printsiibid iseloomustasid? Metallilisuse printsiip- elavhõbe Põlevuse printsiip - väävel Kõvaduse printsiip- sool 13. Milliseid araabia alkeemikute poolt kasutusele võetud termineid tuntakse ja kasutatakse ka tänapäeval (tooge näiteid)? Alkohol, alkali- leelis, tsirkoon, naphta- petrooleeter 14. Millised olid Euroopa-perioodi alkeemikute tegevuse peamised eesmärgid ja saavutused? See, mis alkeemial oli ühist keemiateadusega (ainete saamine, nende omaduste uurimine, reaktsioonide tundmine), polnud alkeemiale eesmärgiks, vaid ainult vahendiks, Alkeemiku tegevus sarnanes jumala tegevusele ta püüdis olla jumalaga võrdväärne looja. Transmutatsioon sümboliseeris nii inimese vaimset täiustumist kui ka jumalasõna Saavutused keemia vallas: naatriumhüdroksiidi saamine (selle kirjeldus), püssirohu valmistamist, hakati propageerima keemilisi ravimeid, kirjeldati lämmastikhappe
H. Meyer jt-ga) sünaptilise ülekande farmakoloogia-teooria kujundamises. Strassburgis jätkas Schmiedeberg teadustööd, mille käigus mh uuriti juba kasutusel olevate ravimite toimet, raviomadusi ja füsiolooogilist mõju. 14 Kujunema hakkas arusaam, et ravimi (nt alkaloidi) toime mõistmiseks ei piisa teadmisest selle molekuli eri aatomite arvu kohta, vaid oluline on ka molekuli struktuur. Farmaatsial on olnud tihe side keemiaga juba aastatuhandeid. Farmakoloogia tihedam seostumine keemiateadusega algas 1840. aastatel. Siis avastati (Alexander Ure, (?-?)) 14 Tartu omaaegsete kuulsate farmakoloogide (Buchheim ja Schmiedeberg) ja farmatseutide (Georg Dragendorff, 1836-1898) kohta vt: Eesti Arstiteaduse Ajaloost, (Tartu, 1996). 23 ravimite juures nn biotransformatsiooni fenomen. Ravimid nimelt valdavalt teevad organismis läbi keemilised muutused milledest arusaamine on oluline mõistmaks ravimite
annaabi.ee 
