Mendelejevi tabelist. Kahju, et 100 protsendilise täpsusega ei oska keegi öelda mille järgi hakkab noor tulevikus eriala valima. Seega väga polegi võimalik teismelisi keemia erialale suunata, sest kõik sõltub inimese iseloomust, hobidest, võimalustest ja samuti natukene keemia õpetajast keskkoolis või põhikoolis. Keemiatehnoloogiat õppides käsitletakse palju põlevkivi töötlemise mõisteid. Üks laialdasemaid tegevusalasi Eestis, kus võib tulevane keemiainsener tööd leida on põlevkivi tööstused. Näiteks ootavad juba õpingute ajal mõned siinsed tööstused, suurima heameelega tudengeid praktikale ning heade tulemuste korral on võimalik õpingute kõrvalt tööle jääda, näiteks pakub seda võimalust Viru Keemia Grupp. See ettevõtte tegeleb samuti põlevkivi töötlemisega. Põlevkivi ise on Eesti suurim maavara, mida kasutatakse 80-82% soojuselektrijaamades, ülejäänud keemiatööstustes ja tsemenditööstustes
. Ta peitis raamatu Aabu madratsi alla ja siis mõtles kohe rahast, mis oli ikka veel Kääbuse talus. Marius tahtis rääkida. Abiellume, ütles ta. Siis nägi tüdruk, et Mariuse pool kõrva on ära lõigatud- nagu ratastoolimehel! Labor põles! See oli kinnine veoauto maja taga. Karina jooksis ka koos raamatuga õue. Laboris sees olid Eero ja amfetamiin. Tuli tuletõrje, sest leeke ei õnnestunud neil kustutada. Marius ja Karina põgenesid autoga. Eero oli keemiainsener, kes narkotsi valmistas. Ta lubas end juba enne õhku lasta. Karina palus Kääbusele tagasi sõita ja Marius taipas, et ta oli leidnud raha. Ta nõudis, et see pooleks jagataks. Marius ütles, et nad on ääremaal, ja võttis talt jõuga raamatu ära. Kord oli Marius Karina selllest raamatust juba ära päästnud. Poemees on kurat. Kuues sõrm on kuraditel. Ta tahtis müüa seda verehinna eest, sest Karinal oli tookord käsi kukkumisest verine. Käsiraamat õpetab, et armastust ei ole olemas
Ta haarab raamatu, peidab selle püksivärvli vahele ning lukustab end oma tuppa. Talle meenub järsku see raha täis kott, mis Kääbiku talu keldris vedeleb. Marius tuleb Karina tuppa. Toimub jutuajamine , Karina avastab, et Mariuse vasakukõrva ülemine osa on puudu, justnagu ratastooli mehel . Karina on segaduses. Õuest kostab vali kärgatus ning taevapoole kerkivad leegid teevad öö valgeks. Majas läheb lahti paanika. Keegi karjub, et Labor põleb. Selgub, et Eerol oli keemiainsener ning tal oli kõigest villand saanud ning ta on end narkolaborisse lukustanud ning selle õhku lasknud. Karina ei tee nutvast Aap´ist väljagi, kuuldes sireenide hääli põgenevad kõik maja juurest. Sõitnud koos Mariusega teadmata suunas ja määramata aja tunneb Karina järjest rohkem et ta peab Kääbusele minema. Marius teeb Karinale pakkumise leid pooleks jagada, Karina eitab kõike ja teeb nagu ei mõistaks millest Marius räägib
autonoomse maailma tajumise/mõtlemise viisi. Väidetakse, et kultuuri keelt ei saa vaaldelda lahus, nad on üksteisega thedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Edward Saphir ja Benjamin Lee Whorfi hüpotees- Saphir oli boasi õpilane, tegeles indiaanlaste uurimisega, päris palju ka indiaani keeltega. Märkas, et tekstidest kumab läbi hoopis teistsugune maailm kui valgetel Ameeriklastel. Hakkas rääkima, et keel ja mõtlemine on omavahel seotud. Whorf oli Saphiri õpilane aga ka keemiainsener, töötas kindustusseltsus, vastutas tuleohutuse eest. Ühe inspektsiooni käigus tuli ideele, et ettevõttes, kus kasutati bensiini ja ladustati seda, nägi ta pilti, et kus olid täis tünnid oli silt, et sutsetamine keelatud, kus tühjad, seal silti polnud ja inimesed suitsetasid. Nagu, see mis on tphi on ohutu. See kuodas keelt kasutame, näitab kuidas me mõtleme. Aga ta polnud antropoloog, tegeles lingvistikaga oma käel, teda huvitasid ka indiaanlaste keeled. Temaga seotud
printsiip). Sellele relatiivsusele on tähelepanu pööranud: Edward Sapir (1884-1939) ja Benjamim Lee Whorf (1897-1941). Need mehed mõjutasid ükseteist. Sapir oli Boasi õpilane (kes oli antropoloogia rajaja), tegeles indiaanlaste uurimisega ja indiaani keeltega 1920ndatel märkas, et tekstidest, millega tegeles kumab läbi hoopis teistsugune maailmataju kui valgetel ameeriklastel. Hakkas rääkima sellest, et keel ja mõtlemine on omavahel seotud. Whorf (hariduselt keemiainsener) oli Sapiri õpilane, kuid alles küpses eas tuli ideele, et keele kasutamine mõjutab meie mõtlemist ja käitumist. Viis ta ideele, et see on põnev teema, mida uurida. Ta ei tegutsenud antropoloogia vallas, töötas edasi tuleohutusinseneri inspektorina. On iseõppinud lingvist. Whorf ei rõhutanud just selget keele mõju mõtlemisele, vaid pigem, et keel ja kultuur on koos üles kasvanud ja nii mõjutab mõtlemist.
annaabi.ee 
