KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest.
neutraliseerima. Kui neutraliseerimisviisi ei oleks, siis tagajärjeks peaks olema selge psüühiline häire, sest indiviid ei saa jätkuvalt ilma raskete psüühiliste tagajärgedega rikkuda norme, mida ta seesmiselt omaks on võtnud. Neutraliseerimisteooria pakub välja erinevaid neutraliseerimismeetodeid: 1. Kahju eitamine: Kurjategija on mingisuguses situatsioonis ja teab, et mingisugune keelunorm on olemas. Tema käitumine keelunormi rikub. Selleks, et keelunormi kehtestada, peab ühiskonnal olema mingi eesmärk. Ühiskond otsustab keelunormi kehtestada. Kehtestamise eesmärgiks peab olema mingi negatiivse tagajärje ühiskonnas ära hoidmine. Kõik keelunormid tahavad midagi halba vältida. Potentsiaalne normirikkuja mõtleb, et antud situatsioonis minu poolt sellisel viisil käitumine mitte Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 kedagi ei kahjusta, järelikult normikehtestamisel seda käitumist tegelikult keelata ju keegi ei tahtnud
LOE EELNEVA KOLME TEEMA KOHTA JUURDE! Loeng 02.03.2017 raamat „Õigus igaühele“ – õpik alusteadmiste saamiseks PÕHIÕIGUSTE ERIOSA (vähemalt 1 küsimus tuleb eksamil sellest teemast) - Põhiõigused on keelunormid § 19 lg 1 – tundub algselt, et on loanorm, tegelikult aga keelunorm: Igalühel on õigus vabale eneseteostusele Kui tegemist on keelunormiga, siis on kontrollskeem teistsugune võrreldes loanormiga Keelunormi kontrollskeem: kaitsealariive (tuleb kindlaks teha kas on tegemist vaba eneseteostusega ja kas seda on riivatud), riive PS pärasus (formaalne, materiaalne PS pärasus – proportsionaalsuse printsiip) III OSA PÕHIÕIGUSED 2.OSA § 18 ÜLDINE VABADUSPÕHIÕIGUS Sätestus: §19 lg 1 ja lg 2 Miks ei ole §20 üldine vabaduspõhiõigus? Seal on sätestatud teistsugune vabadus, nn isikuvabadus
Kohaldub juhtudel, kui tühisus keelu rikkumise tagajärjena ei tulene eriseadusest (nt relvaseaduse § 74 lg 2 p. 1 ja 2; VÕS § 155 lg 1 vt RKTKo 3-2-1-89-08 p. 12), kõigi imperatiivse iseloomga sätetega vastuolus olevate tehingute suhtes, sh KaRS s sätestatud süütegude toimepanemisele suunatud tehingud. Ei kohaldu juhtudel, kus eriseadus näeb ette nii keelu kui ka selle rikkumise tagajärje (nt VÕS § 113 lg 6; ÄS § 307 lg 3; TLS § 23 lg 4). Oluline on kontrollida keelunormi eesmärki (nt ÄS § 306 lg 2 ega alaealisele alkoholimüügi keelu rikkumine ei too kaasa rikkuva tehingu tühisust (võib tuua kaasa muu tagajärje); Kohtu või ametniku käsutuskeeldu rikkuva käsutustehingu tühisus (TsÜS § 88) Võib sisaldada nii eseme võõrandamise kui ka piiratud asjaõigustega koormamise piiranguid (reeglina ei eelda kehtivuseks kande tegemist vastavasse registrisse). Mõjutab vaid käsutustehingut, mitte kohustustehingut (kahju nõuded jäävad alles).
annaabi.ee 
