sobitada. Loomulikult ka tämber, helivärv, see on ju 20. sajandi võib-olla kõige olulisem väljendusvahend". Teoseid: ,,Kauem kui tuhat suve" (2000) flöödile ja kammerorkestrile, ,,Armastuse märk" (2002) sümfooniaork, ,,Teispool päikesevälju" (2004) fagotile ja orkestrile, ,,Mu luiged, mu mõtted" (2005) kammerooper, ,,Tuleaed" (2006) kammerooper, ,,Laulan üle merede" (2006) saksofonile, ,,Tuulde lauldud" (2006) sümfooniaork, ,,Thule eleegiad" (2007) keelpilliork, ,,Kreegi vihik" (2007) segakoorile ja keelpilliork, ,,Helios Helios" (2008) 2 tsellole ja sümfooniaorkestrile jt.
muusikaliseks hingesugulaseks. Loominguliselt viljakas, komponeeris alati kiirelt, ladusalt, ei teinud palju visandeid, suur osa muusikast oli juba enne kirjutamist peas valmis. Helikeel modernistlik, Stravinski ja Bergi vaimus, sageli teravalt ühiskonnakriitiline ja irooniline. Valmisid Teine sümfoonia "Oktoobrile" (1927) ja Kolmas sümfoonia "Esimene mai" (1929), Esimene klaverikontsert (keelpilliork. ja trompetiga), Tsellosonaat, satiiriline ballett "Polt". Esietendus ooper "Nina" kriitika oli vaenulik, esmakordselt süüdistati Sostakovitsit formalismis. 1934. a. teise ooperi "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" esiettekanded tohutu menu nii publiku kui ka kriitikute seas, helilooja kuulsus kasvas Venemaal ja Euroopas. Kuid 1936. aastal tabas S.-it suur sokk: ajalehes Pravda ilmus artikkel "Kaos muusika asemel", kus teda
ning enamikus kihelkondades leidus mitu aktiivselt tegutsevat kollektiivi, samal ajal kui Tabel 1Orkestrid maal 1880-1891 Maakond Koosseis ansamblid Viiulikoor Pasunakoor Liik teadmata Keelpilliork. Kokku Keelpilli Puhkpilli Segaork.
annaabi.ee 
