viga saanud ning ta kukkus järve sügavasse kohta. Ei Sulevipojal ega Kalevipojal õnnestunud teda päästa ning nad said vaid külma keha veest välja võtta. Kalevipoeg ei suutnud enam oma sõprade surma vaadata ning andis valitsemise üle Olevipojale. Peale seda ta lahkus, et olla üksi. Kui Kalevipoeg nii mitu päeva metsades ringi oli kõndinud jõudis ta lõpuks Koiva jõe äärde, kus ta sobiva koha elamiseks leidis. Kuid veidi ajapärast otsisid kolma raudmeest Kalevipoja ülesse ning keelitasid teda nendega liituma, väites, et koos võimul olles ei saaks neist keegi võitu. Kuid kalevipoeg ei öelnud midagi ning keeras selja, pöörates pilgu jõele. Seal nägi ta peegelduses, kuidas mehed ta selja taga mõõgad välja võtsid ja teda tappa tahtsid. Ta keeras ümber ja lausus neile, et raudmehed ei saa temast jagu ning keerutas neid kõiki kõvasti ja surus poolest rinnust maa sisse. Varsti tuli aga uus raudmeeste saadik ning keelitas samuti Kalevipoega
· Toetab rahvaluuletraditsioonile ja kasutab kõlakujundeid, mis on alati funktsionaalsed. · ,,Üks rohutirts läks kõndima" on jagatud 6 ossa: 1) aasal õitseb mahlakann (kevad) 2)killa,kõlla välja kari 3) Juss oli väike peremees 4) Üks rohutirts läks kõndima 5) Juba kasel kuldsed lehed (sügis) 6) Väljas talv ja tore jää. · Aasal õitseb mahlakann o Kevade rõõm o Läte o Tipa kooliteel linnukesed keelitasid Tipat kooli mitte minemast, aga Tipa ütles ,,Enne töö ja lõbu pärast" o Koju (Poisid ritta) o Laps ja tuul tuul tahtis lapsega metsa minna, aga laps ei lähe ilma emata kuhugi. o Aasal õitseb mahlakann o Juss päikesele o Manni laul o Kured tulevad o Kevadel o Hällilaul · Killa, kõlla, välja kari o Karjapoiss hüüab o Killa, kõlla o Mää...
pöörduda. Lauakombed muutusid tõeliseks teaduseks. Kõlblusõpetus on sügavalt seotud viisakuse ja korraliku käitumisega. Pideva heade maneeride kasvatamise, parandamise ja kujundasmisega suudab inimene lõpuks koondada kogu oma keha ja kõik oma mõtted sisemise harmoonia reeglitesse. Vaim valitseb alati keha. Kõige lihtsama asja võib muuta kunstiks, nagu see on juhtunud teejoomisega. Samuraide perekondade emad keelitasid oma poegi peremeestele ustavaks jääma, olles nõus poegadest vajaduse korral jäädavalt loobuma. Ustavus ei tähendanud aga orjalikku allumist igale peremehe kapriisile. Vastupidi, vasall pidi kogu oma võimaluste jõuga, oma mõistuse ja kõneoskusega püüdma teelt eksinud peremehe õigele teele tagasi juhtida. Sagedane teema on samurai ees olev raske otsus, kas jääda ustavaks isale või peremehele. Traditsioon peab õigeks viimast võimalust.
annaabi.ee 
