Shannon Lewis kirjutas 2018. aastal Ameerika kõnekeele ja kuulmise ühingu uuringust, et kuidas sellised vanemad leiavad abi Ameerikas. Uuriti just erinevates artiklites kajastatud näpunäidetest nii veebilehtedel, kui ka paberväljaannetes, mis on ilmunud viimase 25 aasta jooksul. Kokkuvõtteks selekteeriti välja 26 erinevat kirjutist, mis kajastasid autismispektrihäirega kakskeelsete lastega tegelemist ja nende arengu toetamist just keelevaldkonnas. Kokkuvõte sellest uuringust kirjutati küsimuste – vastuste stiilis, et abivajav lapsevanem leiaks endale vajaliku info kergelt üles. Neid küsimusi - vastuseid oli kokku 14 enam levinenud. Toodi ära ka tabelina erinevad ajakirjade artiklid koos põgusa sisukirjeldusega ja erinevad lingid, mille kaudu saab uurida lisamaterjale või teha koostööd teadlastega, kes antud teemaga tegelevad. Kokkuvõttest on näha, et tegemist on astmelise
SKAP lastel esineb kõnearengu mahajäämus, mida ei saa seostada kuulmislangusega, neuroloogiliste probleemidega ega madala mitteverbaalse intelligentsusega (Leonard, 1998). SKAP võib olla pikaajaline probleem, mis võib avalduda veel täiskasvanueas (Leonard, 1998). Alaaliaga lastel esinevad raskused suulise ja kirjaliku kõne omandamisega, nii kõne mõistmise kui enda väljendamisega. Raskused ilmnevad enamasti mitmes keelevaldkonnas, sealhulgas morfoloogias, süntaksis, semantikas ja pragmaatikas (Stothard jt, 1998). SKAP puhul tõusevad esile morfosüntaktilised probleemid, millele lisanduvad ka fonoloogilised ja semantilis-leksikaalsed vead. Kõige suuremad probleemid on alaalikutel grammatiliste oskuste omandamises ning tõsised raskused motoorse vormi puhul avalduvad süntaktilis-morfoloogilisel tasandil (Padrik, 2006). Mitmed uurijad on leidnud, et motoorse alaaliaga lastele on eriti raske gramma-
kirikutegelased. Seal tekib üsna tugev diskussioon baltisaksa kirikuõpetajate ja nende väheste eesti taustaga õpetajate vahel. Sõna saavad nii Eisenschmidt kui Hurt. See on koht, kus Hurt peab kõne ,,Eesti päevaküsimused", kus teatab ametlikult, et tema on üks rahvusliku liikumise tegelastest ja toetab rahvusliku liikumise ideid. Tutvustab rahvusliku liikumise programmi. Hurda põhisõnum on, et eestlaste õigusi tuleb suurendada. Räägib õiguste suurendamisest keelevaldkonnas, kuid tuleb võrdsustada rahvusgruppide omavahelisi õigusi. Samas kutsub baltisaksa ringkondi üles koostööle. Räägib ühisest kodumaast jne. Üheks tervikuks saamise eelduseks on, et sakslastel tuleb eestlaste rahvuslikke püüdlusi tunnistada ja toetada. Selles kõnes on ta hoiatanud baltisaksa ringkondi ka idast tulevate ohtude eest. Hurda kõnet just suure soojusega vastu ei võetud. Aasta hiljem peeti järjekordne sinod, kus otsustati, et tuleb vastu võtta
annaabi.ee 
