Stahli teeb eriliseks see, et tema teosed ilmusid trükituna ja levisid kirikuõpetajate hulgas. Kuna ta ise kõiki oma tekste ei tõlkinud, esineb ta tekstides suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus. 1680. aastatel toimus läbimurre, kui Bengt Gottfried Forselius lõi vana kirjaviisi ehk Forseliuse kirjaviisi, mis oli varasemast kergemini loetav. Tema süsteem lähtus täishäälikute märkimisest, võttes eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviisi. Pärast tuliseid keelevaidlusi võeti see oma lihtsuse ja süsteemsuse tõttu kasutusele. Kui oli ilmunud uus testament, otsustas pastorkond oma jõud ühendada ja välja anda ka eestikeelse piibli. Selle eeltööga tegelesid A.T.Helle, H.Gutseleff, J.N.Wilcken, H.C.Wrede, A.A.Vierorth jt. 1939. aasta oli ajalooline, sest siis ilmus trükist esimene eestikeelne täispiibel kirjaga „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna“. Kokku trükiti piiblit 6015 eksemplari. Tänu sellele levis lugemisoskus. 18
§ oli tegeldud ligi 100 aastat piibli tõlkimisega, § suurem osa uuest testamendist põhjaeesti keelde tõlgitud, § olemas lõunaeestikeelne vana testamendi tõlge, 1680 suur pööre: Bengt Gottfried Forseliuse (1660 1688) § ettepanek - rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide arendamiseks kergem kirjaviis, vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis kasutas oma aabitsas (1685 pole säilinud), põhjustas keelevaidlusi piiblikonverentsidel (1686, 1687), süsteemsuse ja lihtsuse pärast võeti kasutusele nii põhja- kui lõunaeestikeelsetes usutekstides, lähtus täishäälikute pikkuse märkimisest (eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviis, mistõttu ei erista veel piisavalt kaashäälikute pikkust). Vana kirjaviis 1. Võõrtähtede c, f, q, ß, x, y, z kasutuse vähendamine, 2
vaid inimene peaks iga päev Piiblit lugema jne. Pietistid hakkavad korraldama piiblitunde. Põhiline on see, et kõik inimeste kõhklused saaks seletatud. Usutunnet tuleb igatepidi elavdada. 18. sajandiga jõuab lõpule ka eestikeelse täispiibli väljaandmine (1739). See protsess iseenesest oli pikk ja konarlik. Täispiibel eestlase lauale oleks võinud jõuda juba 17. sajandil. Inimlikud vastuolud ja vaidlused said Rootsi ajal takistuseks. Oli ka keelevaidlusi. Ka puhttehnilised probleemid. 17. sajandil üsna paljuski trükiti eestikeelset kirjandust Riias, teises konsistoriaalpiirkonnas. Eesti kõrgemad vaimulikud (Eestimaa piiskop) tunnevad selle suhtes vastumeelsust. Lätlased, kellel 37 oli vähem probleeme tänu Ernst Glycki (?) tegevusele. Lätlased said oma täispiibli 1694. aastal. Meil läks asi teist rada
annaabi.ee 
