tõsine ja pidev õppimist nõudev töö. Esimene kool oli Pärnu algkool, kus Salme Reek õppis kaks aastat. Kui vanemad Tallinna elama asusid, õppis ta 1918/1919. õppeaasta ühes Saksa erakoolis. Seejärel pöördus perekond tagasi Pärnusse. 1923. aastal koliti taas Tallinnasse, kus Salme õppis Tallinna 2. Tütarlastegümnaasiumis (praegune Tallinna Inglise Kolledz), mille ta lõpetas 1927. aastal. Gümnaasiumi ajal köitsid Salme Reeki ajaloo- ja keeletunnid. Meelisharrastuseks kujunes aga võimlemine, mis tõi talle ka mitmeid keskkoolidevaheliste võistluste diplomeid. Esimese teatrirolli mängis üheksa-aastane Salme Reek koolilaval klassijuhataja Marta Porti juhendamisel. Koolipäevilt oli Reegil eredamalt meeles Maeterlinci näidendi "Sinilind" lavastus, kus ta mängis väikest tüdrukut Mystyli. Kui Salme Reek 1927. aastal teatrikooli katsetele läks, võttis esimene regulaarse õppetsükliga
Wolfang Ernst Pauli sündis 25.aprillil aastal 1900 Viinis. Ta isa oli keemik Wolfgang Joseph Pauli ja ema feministist kirjanik Bertha Pauli. Tänu väga haritud vanematele ning nende kõrgele positsioonile ühiskonnas oodati noorelt teadlaselt juba varakult suuri saavutusi ning ootuspäraselt avaldus ta anne reaalteadustes juba varakult. Pauli käis Döblingeri gümnaasiumis ja lõpetas selle aastal 1918. Ta oli suurepärane õpilane kõikides ainetes, veidi nõrgemad teistest olid keeletunnid, kuid neiski sai ta teistega võrreldes häid hindeid. Ta õppis iseseisvalt lisaks kõrgemat matemaatikat ning Albert Einsteini relatiivsusteooriat. Ainult kaks kuud pärast lõpetamist avaldas ta oma esimese teose Albert Einsteini relatiivsusteooria kohta. Samuti käis ta Ludwig-Maximilian ülikoolis Münchenis, kus teda õpetas Arnold Sommerfeld, kes oli tuntud saksa füüsik. Juulis 1921 sai ta doktorikraadi. Sommerfeld palus Paulil arvustada relatiivsusteooriat ,,Encyklopaedie der
võimlemine). Ühed populaarsemad saated olid kuuldemängud. 1936. tekkis kooliraadio, tihe oli koostöö kirjanikega (Vilde, Under, Alver). Võrreldes tänepäevaga kuulusid saatekavasse ka keelekursused ja võimlemine, mida praegu enam pole. 1937.1938. alustati saatekavareformi, millega raadio püüdis võita uusi kuulajaid. Programmis pakuti ka senisest rohkem praktilisi nõuandeid, saateid ajaloost, kaasajast, õpiringid, keeletunnid (nii eesti kui võõrkeel), alustati ettevalmistustega venekeelseteks saadeteks. Saadete maht ja kuulajate arv kasvasid. 1939. oli 86 000 abonenti (+"raadiojänesed") . 1.4. Saadete liigitus Raadio spetsiifika alusel saab jagada selle zanrid informatsioonilisteks (päevauudis, lühiintervjuu jne), arutlevateks (kommentaar, vestluszanrid jt) ning jutustavatkes (kompositsioon, olukirjeldus); muusika võib täita nii
2. Õpetuses kasutatakse autentseid tekste 3. Õppija tähelepanu juhitakse mitte ainult keelele, vaid ka õppimisele kui protsessile. 4. Keeleõppe rikastamiseks kasutatakse õppija isiklikku kogemust. 5. Õpitut püütakse seostada keele kasutamisega väljaspool keeletundi. Ülesandepõhine keeleõpe Ülesandepõhine keeleõpe on kommunikatiivse keeleõppe põhimõtete üks rakendusi, milles kesksel kohal nähakse ülesannet. Keeleõppe põhimõtted: 1. Keeletunnid ja õppematerjalid peaksid õppimist igati toetama ning õppijalt ei saa oodata midagi, mida pole kas otseselt või kaudselt õpetatud. 2. Keeletunnis peaksid ülesanded olema üksteisega seotud, nii et iga ülesanne kasvaks välja eelmisest tegevusest ja valmistaks õppijat omakorda järgmiseks ülesandeks ette. 3. Õpitut võib olla vaja uuesti selgitada, kui esimesel kokkupuutel uue keelenähtusega ei suutnud õppijad seda täielikult mõista või kui uus kontekst seda nõuab
annaabi.ee 
