suutnud õppijad seda täielikult mõista või kui uus kontekst seda nõuab. See soodustab keele omandamist ja annab õppijale teadmise, et kõigest ei pruugigi kohe aru saada. 4. Keeletunnis peaks andma õppijatele rohkelt võimalusi eri tüüpi ülesandeid sooritada ning vältida tuleks õpetajakeskse töö domineerimist tunnis. 5. Õpetama peaks vormi, funktsiooni ja tähenduse omavahelisi seoseid keeles. 6. Keeletunni ülesanded peaksid liikuma harjutavatelt ja jäljendavatelt tegevustelt loovatele tegevustele. 7. Õppijaile peaks andma võimalusi näha, mida nad on õppinud ning kuidas nad on oma õpingutes edenenud. Aktiivõpe Aktiivõppe all mõeldakse õppetöö korraldamist viisil, mis võimalikult erinevate inter- aktiivsete tegevuste kaudu aktiveerib õppijaid ja annab neile oskused saadud teadmisi praktikas rakendada. Üldiselt vastandatakse aktiivõpet traditsioonilisele akadeemilisele
tingitud aspektid) 3) Pragmaatikapädevus (keeleliste vahendite funktsionaalne kasutamine kõnes ja kirjas. Keele omandamise tingimused Õppijal peab olema piisavalt: 1) võimalusi õpitavat keelt kuulda/kuulata 2) võimalusi selles keeles oma mõtteid avaldada 3) motivatsiooni neid võimalusi kasutada ja õpetaja tuge Kolme esimest neist peetakse kohustuslikeks tingimusteks, viimast aga soovituslikuks. Kui keelekeskkonda ei ole, tuleb see klassis luua. Üks võimalus on keeletunni läbiviimine õpitavas keeles. Sama oluline on õppija keeleoskuse tasemele vastavate tekstide lugemine. Teine võimalus õpitava keelega kokkupuudet suurendada on teatud ainete või aineosade õpetamine selles keeles. Keelte erinev raskus Esimene võõrkeel on õppijale oluliselt raskem, pärast esimese võõrkeele omandamist hakkavad aga toimima teistsugused protsessid ja uurimused näitavad, et eri võõrkeelte omandamise kiirus võib erineda mitu korda
Motivatsioon on tõdemus, et ilma eesti keelt oskamata ei ole võimalik Eestis elada, nagu ka ilma vene keele oskuseta ei tule elu kõne alla Venemaal. 4. Ainuõiget võõrkeele õppeviisi ei ole olemas Traditsioonilise võõrkeeleõppe kõrvale on ikka ja jälle seatud alternatiivseid meetodeid. Tavalist koolitunniõpetust on peetud passiivseks, sestap on selle kõrval hakatud kasutama kakskeelset õpetust. Kakskeelne õpe väljub tavalise keeletunni raamest. Kakskeelse õpetuse viiside hulka kuulub ka keelekümblus. Universaalset, alati, kõikjal ja kõigile õpilaskontingentidele sobivat õppemeetodit pole olemas. Eesti võõrkeeleõpetuses eksisteerib kindlasti ka tulevikus erinevate meetodite ja mudelite paljusus. Üks võimalusi on keelekümblus. 5. Iga uuendus vajab õpikeskkonda Keelekümbluseks ei piisa üksnes klassiruumist, väga suur on siin kooli ja kodu osa. Praegune