Enim meeldinud kohti või särtsakaid dialooge loen üle, võib-olla jätan vahele lahingustseenid või pikad looduskirjeldused. Võõrkeeles loen pikemat teksti ka siis, kui ma kõikidest sõnadest täpselt aru ei saa. Tekstid on enamasti pikad ning ma loen neid kodus ilma õpetaja vahelesegamiseta. Kui õppijatele antakse õpiprotsessis võimalus sellist strateegiat praktiseerida, siis võib neil kujuneda harjumus võõrkeeles lugeda ka väljaspool keeletundi. Sellist strateegiat nimetatakse loovlugemiseks. Loovlugemise all mõistame pikemate tekstide lugemist ja üldist mõistmist. (2 lk 15) 9 4. Lugemistunni ülesehitus Teksti hääletu lugemine on kõige tulemuslikum juhul, kui õppija peab kinni protseduurist, mis võimaldab lugemisteksti abil arendada mitmesuguseid osaoskusi või kujundada hoopis uusi. (2 lk 28)
lähenemisviisiks kui meetodiks. Kommunikatiivset keeleõpet on iseloomustatud viie põhilise tunnuse abil 1. Rõhuasetus on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. 2. Õpetuses kasutatakse autentseid tekste 3. Õppija tähelepanu juhitakse mitte ainult keelele, vaid ka õppimisele kui protsessile. 4. Keeleõppe rikastamiseks kasutatakse õppija isiklikku kogemust. 5. Õpitut püütakse seostada keele kasutamisega väljaspool keeletundi. Ülesandepõhine keeleõpe Ülesandepõhine keeleõpe on kommunikatiivse keeleõppe põhimõtete üks rakendusi, milles kesksel kohal nähakse ülesannet. Keeleõppe põhimõtted: 1. Keeletunnid ja õppematerjalid peaksid õppimist igati toetama ning õppijalt ei saa oodata midagi, mida pole kas otseselt või kaudselt õpetatud. 2. Keeletunnis peaksid ülesanded olema üksteisega seotud, nii et iga ülesanne kasvaks välja
keelele. Keskealine ja noorem põlvkond, kes on sündinud ja koolis käinud Eestis, valdab eesti kirjakeelt üldiselt vabalt. Kirjalikku eesti keelt kasutatakse enamasti elektroonilises suhtlemises sugulaste ja sõpradega, aga ka tööalastes kontaktides Eesti äripartneritega. Saksamaal sündinud ja eesti keelt kõnes suhtlustasandil valdavate laste kirjutamisoskus on nõrk. Hamburgi Eesti Kool püüab koolieas laste kirjaoskust arendada, kui üks-kaks keeletundi kahenädalase intervalliga ei suuda seda defitsiiti kompenseerida. Kooli eesmärgiks on eelkõige eestikeelse suhtluskeskonna pakkumine. Eesti keeles hääldatakse sulghäälikud k, p, t sõna algul nõrgemalt kui saksa keeles. Seetõttu kirjutavad lapsed nende sõnade algustäheks vastavalt g, b, d: dore bäev(tore päev) või nt Dädi Mariu läidis bargist balli (Tädi Marju leidis pargist palli).
annaabi.ee 
