Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, kui väikseks on tehtud lõigud, mida teatud üksus teeb. Standardiseeritud tööprotsess on ära kirjeldatud. Võimuhierarhia Keerukus Professionaalsus Personali koosseis Organisatsioonikultuur Tegevuskeskkond. Mille poolest organisatsioonid sarnanevad/erinevad? Organisatsioonide ühisjooned Organisatsiooniteooria toetub sotsioloogiale, majandusteadusele, psühholoogiale, kultuuriteooriale, keeleteooriale jne äärmiselt multidistsiplinaarne. Sümbolistlik tõlgendav lähenemine. Ainult organisatsiooni liikemd saavad öelda, mis toimub organisatsioonis. Kuidas tähendusi luuakse? Ka kollektiivselt. Organisatsioonikultuur on väga oluline, mida vaadeldakse. Postmodernistlik lähenemine. Nende lähtekoht on selline, et seda ei saa põhimõtteliselt valida, seda nende jaoks olemas ei ole. Tähtsustavad keelt kui kogu reaalsuse väljendamise vahendit. Derrida, foucoult jne
struktuure. Sellest johtuvalt väljenduvad ühiskonnas ja kultuuris asetleidvad muutused keelekasutuses ja vastupidi. Diskursuseuurijate ülesandeks on neid muutusi registreerida ja kriitiliselt tõlgendada seda eesmärgiga aidata kaasa positiivsetele sotsiaalsetele muutustele inimeste kriitilise keeleteadlikkuse ja meediapädevuste kasvu abil. Fairclough on oma analüüsiskeemi arendamisel paljuski toetunud Michael A. K. Halliday süsteemsele keeleteooriale ja sellest võrsunud kriitilisele lingvistikale, aga ka näiteks Mihhail Bahtini zanriteooriale ja Michel Foucault' diskursuse- ja võimukäsitlusele. Fairclough peab vajalikuks viia diskursusanalüüsi läbi kolmes omavahel hästi integreeritud etapis (vt joonis 1). Joonis 1. Diskursusanalüüsi dimensioonid ja etapid N. Faircloughi järgi. Allikas: Titscher, Meyer, Wodak ja Vetter 2000: 152. 1. etapp on teksti vormiliste omaduste detailne kirjeldamine, mida vaatleme üksikasjalikult
ehk strukturaallingvistikaga. Kõik pole autonoomsuse ideega nõus, juba kaua aega on keeleteaduses suundi, milles rõhutatakse keelesüsteemi ja keelekasutuse sõltuvust kultuuritaustast (nt etnolingvistika). 1960Ndatel hakkasid levima autonoomsust eitavad funktsionaalsed keeleteooriad ja suunad, esimeste seas sotsiolingvistika. Funktsionaalsele keeleteooriale on iseloomulik keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust, konteksti ja keelekasutaja omadusi. Paljud 1980. aastatel tekkinud kognitiivse keeleteaduse voolud rõhutavad keele sõltuvust inimese teistest kognitiivsetest võimetest ja isegi motoorsetest tegevustest nt tähelepanust, kategoriseerimisest ja ruumilisest orienteerumisest. Funktsionalistlikud on oma lähenemisviisilt ka järgmised paaril-kolmel viimasel aastakümnel tekkinud
annaabi.ee 
