· spektrogrammide visuaalne võrdlus · signaalitöötlusel põhinevad tuvastussüsteemid. 11. Missugune kõnetöötluse tarkvara on olemas eesti keele jaoks? · Autosegmenteerija · Häälega juhitav kalkulaator III osa. Tutvuda riikliku programmiga "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)" Mis on programmi (EKKTT) peaeesmärk? Riikliku programmi ,,Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)" (EKKTT) peaeesmärgiks on eesti keele keeletehnoloogilise toe arendamine tasemele, mis võimaldab eesti keelel edukalt toimida tänapäeva infotehnoloogilises valdkonnas, samuti keeletehnoloogia infrastruktuuri ajakohastamine. Millest koosneb (eesti) keele keeletehnoloogiline tugi? Keeletehnoloogiline tugi koosneb keeleressurssidest ja keeletarkvarast ning viimase rakendustest. Nimetage lõppkasutajale orienteeritud keeletehnoloogia valdkonnad Eestis. - Kõnesüntees - Kõnetuvastus - Inimene-masin dialoogsüsteemid
keelt kasutatakse kõikides kasutussfäärides argikeelest ettevõtluse ja teaduseni; keel on õppekeeleks kõigis haridusastmetes, põhikoolist doktoriõppeni; keelt räägitakse kodudes ja keelel on järelkasv; keelel on arvutitugi. · Staatus: riiklikud õiguslikud regulatsioonid ja teadlik mainekujundus; · Korpus: kindlustab võimaluse keelt kui paindlikku ja kaasaegset instrumenti kasutada kõigis vajalikes valdkondades, kindlustab kirjakeele ühtse normi ja keeletehnoloogilise toe elektroonilises keskkonnas; · Haridus: tagame keele (ja just kirjakeele ehk siis ühtse ja normeeritud keelekuju) pärandamise põlvest põlve Eesti keele arengukavad: · Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010 (EKAS) ja · Eesti keele arengukava 20112017 (EKA) · Koostajad Eesti keelenõukogu (asutatud 2000) ja HTM · Keelefoorumid (2007, 2009, 2011) ja seire 27. Eesti keele õpetamine muu emakeelega õppijatele kodu- ja välismaal.
Arendatud ja hooldatud keel. Keelt kasutatakse kõikides kasutussfäärides argikeelest ettevõtluse ja teaduseni. Keel on õppekeeleks kõigis haridusastmetes põhikoolist doktoriõppeni. Keelt räägitakse kodudes ja sellel on järeklasv. Keelel on arvutitugi. Staatus: riiklikud õiguslikud regulatsioonid ja teadlik mainekujundus; Korpus: kindlustab võimaluse keelt kui paindlikku ja kaasaegset instrumenti kasutada kõigis vajalikes valdkondades, kindlustab kirjakeele ühtse normi ja keeletehnoloogilise toe elektroonilises keskkonnas; Haridus: tagame keele (ja just kirjakeele ehk siis ühtse ja normeeritud keelekuju) pärandamise põlvest põlve. 27. Eesti keele õpetamine muu emakeelega õppijatele kodu- ja välismaal. Muukeelne kool eestis- 1993. aastal määratleti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, et 2000. aastast algab üleminek eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega koolides. 1997
annaabi.ee 
