Semioos: V,W,X,Y,Z v-märk w-interpretaator X-interpretant(a) y-objekt(tähendus) z-kontekst Gestalt psühholoogia Semioosi dimensioonid: Süntaktika-käsitleb märke nende seostes kas nende sisemise struktuuriga või teiste märkidega Semantika-märgi seos tähendusega Pragmaatika- kuidas märgid mõjuvad, toimivad Ferdinand de Saussure Üldkeeleteaduse kursus-avaldatud postuumselt. Tegelikud autorid- charles bally, albert sechehaye Keel ja kõne: Language (keelevaldkond, keeletegevus): Langue (keel) Parole(kõne) Meie arvates on neile raskustele ainult 1 lahendus: algusest peale peab asetama ennast keele pinnasele ja võtma selle kõikide teiste keeletegevuse ilmingute puhul normiks. Tõepoolest, sedavõrd palju duaalsuse Keel ja ühiskond: Keel on keeletegevuse sotsiaalne osa väljaspool indiviidi, kes ei saa teda iseseisvalt luua ega muuta. Keele immanentsus: Keel erinevalt kõnest on objekt, mida on võimalik uurida eraldi.
Keel muutub kogu aeg see oleneb inimesest, kes teda räägib. Keel on abstraktne struktuur, mis realiseerub kõnes ja erinevates valdkondades: morse, tähestik jne. Need on erinevad moodused, kuidas keel end realiseerib- ,,Väljasurnud keel" ei ole korrektne välja surevad ainult kõnelejad. Keel ei muutu, muutuvad kõne, kõnelemisviisid. Tekib küsimus, kas on keele erinevad variandid või on erinevad keeled? LANGUAGE (keelevaldkond, keeletegevus) sünkroonia LANGUE (keel) PAROLE (kõne) diakroonia Saussure'i arvates ei olnud näiteks malemängus vahet, mis materjalist või mis värvi olid malendid ja malelaud. Olulised on struktuur ja reeglid. Kui me muudame reegleid, on tegu hoopis teise mänguda, aga muutes ühe nupu näiteks tikutoosi vastu, siis mäng ei muutu. Keel on märgisüsteem. Keel on üks paljudest märgisüsteemidest. Keeles
Vaiksete või aremate laste delikaatne esiletõst- mine aitab kaasa kogu rühma mikrokliimale. 5. Koolieelikud on aktiivsed ja andekad matkijad, mis võimaldab neil omandada hea häälduse, intonatsiooni ja kõnerütmi. 6. Kõneorganid on paindlikud, puudub hirm kõnevigade ees ja nad jätavad kergesti meelde sõnu, sõnaühendeid ja lühikesi lauseid. 7. Võõrkeele õppimisele aitab kaasa laste loomulik huvi kõige ümbritseva vastu ja soov suhelda. Keeletegevus koosneb tavaliselt kolmest osast: · sissejuhatus ehk häälestamine, · õppimine ehk uue materjali esitamine ja harjutamine, · refleksioon ehk kinnistamine ja rakendamine. 3.1. Häälestamine Häälestavad tegevused võivad olla laste ja/või õpetaja tunni algust markeerivad korduvad tegevused, näiteks kogunemine ühte ruumi piirkonda, liikumine kindla skeemi alusel, ühe fraasi või salmi kordamine, õpetaja kindlakskujunenud tegevused
annaabi.ee 
