õppekavad, võeti kasutusele uusi õpikuid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool. Kirjanduselus suur tähtsus proosal. Kirjanduslikud rühmitused on Siuru (1917 loodud) (Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu) ja Arbujad (Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding). Eestlasest keeleteadlasteks on Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski. Elulaad ja olme Eestlaste lugemishuvi kasvas. Aastail 19181940 anti välja 30 000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Ilukirjanduse tutvustamisel oli eriline roll suursarjal ,,Nobeli laureaadid", populaarteaduslikest sarjadest pälvisid suure lugejamenu ,,Elav Teadus" ja ,,Suurmeeste Elulood". 1924. aastal valmis Eesti esimene mängufilm muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud". 1930
Muusikal esietendus 1956. aastal Londonis. Eestis lavastas selle esmakordselt Voldemar Panso 1963. aastal ning Estonia laval toimus esietendus 3. aprillil 2008. Sisukokkuvõte: Ühel vihmasel õhtul kogunevad inimesed vihmavarjuks katuse alla. Väärikas proua ootab oma taksot, kui varju jookseb ka lilleneiu ja üritab härrasmehele lilli müüa. Tekib vaidlus, palju sebimist ja sagmist ning tüli, sest tüdruk leiab, et talle tehakse ülekohut. Kaks kõrvalseisjat osutuvad aga keeleteadlasteks, kes on üksteist otsinud ning noomivad tüdrukud halva keelekasutuse pärast. Järgmisel päeval ilmub lilleneiu keeleteadlaste juurde ja soovib saada koolitatud, et hakata tööle lillepoe müüjana. Härrased, Higgins ja Pickering otsustavad üleskutse vastu võtta ja seavad eesmärgiks kokni slängi rääkiva tänavatüdruku hertsoginnaks koolitamise. Ettekujutatud raske töö kujuneb palju lihtsamaks, sest Eliza on väga kiire taibu ja
· Hurt 1886 (Helsingi) tuletusest esimene ükskeelne (?) sõnaraamat · Grenzsteini "Eesti sõnaraamat" (1884) keeleuuendus · Aavik "Uute sõnade sõnastik" 1919 keelekorraldus (Veski) · ÕS-ide ajastu algus: "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat" (1918) · viimane: 2006, järgmine: 2013 · ca 40 oskussõnastikku Mati Hint (Keel ja Kirjandus 2/2012): kumbagi "ei saa pidada keeleteadlasteks" · Veski laiendas keeles olemasolevaid tuletussüsteeme tihti üle mõistlike piiride · Aavik leiutas loovalt uusi sõnu (tüvesid), täiendas keelemasinat tihti üle mõistlike piiride · "õiged" keeleteadlased: Andrus Saareste, Valter Tauli, Elmar Muuk 17. Semantika uurimissuundi, uurimismeetodeid ja tulemusi. 18. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Kolm suuremat vaidlust : 19
annaabi.ee 
