keskuseks oli kihelkonna kirik. Kui neid hakati ehitama, siis need ehitati MUINASAEGSETESSE pühapaikadesse, sest: 1. Seal oldi harjutud käima; 2. Võeti uue kiriku ehitamisega ära võimalus sinna vanu "jumalaid" teenima minna. Preestrid, kes tegutsesid, olid sakslased ja eesti keele mõistmine ei pruukinud neil mitte just kõige parem olla, kuid aja jooksul nad seda siiski suutsid. Jumalateenistused olid LADINAKEELSED. Vb mõned jutulused olid emakeeles, kuid arevstades seda, et keeletase preestril polnud hea, siis oli neid üpriski vähe. Preestrid: · viisid läbi Jumalateenistusi; · viisid läbi sakramente (7 sakramenti: ristimine, armulaud, pihtimine, leeritamine, laulatamine, viimne võidmine enne surma anti inimesele armu, preestriks pügitsemine); · õpetasid jumalasõna (meie isa palve, 10 käsku, jne). Samas preestrid olid need, kes lihtrahvaga kõige rohkem kokku puutusid. Juhtus nii nagu ka mujal Euroopas, et
ja täidab planke (Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded 2014); - kesktaseme märgistus on B. Isik valdab keelt sellel tasemel, kui oskab rääkida ladusalt ja spontaanselt, mõistab keerukamaid lauseid ja nende varjatud mõtet, oskab kirjutada selget ja üksikasjalikku teksti ning põhjendada oma seisukohti (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus 2014). Vaadeldav keeletase laieneb isikutele, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on mitmekesised ning võivad olla seotud asjaajamisega, juhtimisega või koostööga ning võivad sisaldada tekstide koostamist (Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded 2014); - kõrgtaseme märgistus on C. Selle taseme valdaja saab aru kõigest öeldust ning
seadusandluse poolt, sekkumise määr on erinev. Eur firmadel on personalijuhtimises täpsemad piirid, meil on seadus täpsem (nt rohkem on seadusi, mis regullivad värbamise ja vallandamise protseduuri. Teatud ametikohtadel on nt reegel, et peab välja kuulutama avaliku konkursi kellegi tööle leidmiseks). Seadusandluses võib olla ka täpselt määratletud töötaja kompetents (nt haridustase, keeletase). Meil on hästi määratletud õiguslik raamistik. Ühelt poolt tüütu bürokraatia, teiselt poolt on need 'reeglid' toeks ja kaitseks, kogu protsess on läbipaistvam. Ametiühingute osakaal paljudes valdkondades tasapisi tõuseb (Euroopa kontekstis). Euroopas on nad paremas positsioonis võrreldes USAga (partnerlus konstruktiivsem). Kuidas see meid puudutab? Mingisuguste õiguste ja kohustuste