Hurt end Peterburi eestlaste organiseerimisele. Ta aitas kaasa seltside loomisele, pidas neis arvukalt kõnesid, toetas neid materiaalselt. Tähelepanuvääriv on J. Hurda tegevus eestikeelse Jaani koguduse kooli väljaarendamisel eeskujulikuks õppeasutuseks. Töö kirikuõpetajana, hoolitsus rõhutud ning vaeste kihtide eest nõudis J. Hurdalt palju aega ja vaeva. Ometi jätkus tal endiselt jõudu oma elusihtide kättenõudmiseks. Peterburis alustas J. Hurt taas tõsisemat tööd keeletaduse alal. Ta tõlkis eesti keelde uued kohtusedused, toimetas Wiedemanni sõnaraamatu uut trükki. 1886. aastal kaitses J. Hurt Helsingis oma doktoriväitekirja. Sihiks oli eesti proffesorina kodumaale tagasi pöörduda, kuid baltisakslaste vastutöötamine tegi selle võimatuks nii siis kui edaspidi. Peamiseks jäi J. Hurdale endiselt eesti vanavara päästmine. J.Hurt mõistis suurepäraselt endale võetud ülesande raskust ja keerukust. Sellele vaatamata asus ta kogu energiaga tööle
ERINEVUS GLOSSEMAATIKAST: distributsionalistid tegelevad konkreetsete keeleandmetega; glossemaatikud jätavad aga keele materiaalse (häälikulise) aspekti kõrvale. 2.Harvardi koolkond = Jakobson Ameerikas fonoloogilised uurimustööd, mis põhinevad distinktiivtunnused uurimisel 3.Transformatsoorne grammatika N. Chomsky 4.Generatiivne lähenemine Morris Halle, tõi generatiivse lähenemise fonoloogiasse 54. Generatiivse lingvistika teooriad Keeletaduse uurimisobjektiks peaks olema inimese keelepädevus. Seotud narratoloogiaga. N. Chomsky. Kuidas ja miks inimene räägib? Kuidas on võimalik rääkid aja mõista erinevaid lauseid keele peab olema alusstruktuur,mis on olemas kõigil inimestele. Kui selline on olemas, siis on võimalik ka seda kirjeldada. Grammtika ülesandeks on esitada reegleid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Chomsky poolt kasutuselvõetud analüüsimeetodile
Üks pool ei saa olla ilma teiseta, nagu paberileht. Tähistaja ja tähistatu vahel on suhe. Märk on struktuur, mis nendest kahest asjast koosneb. Ferdinand de Saussure (1857-1913) oli Sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Teda loetakse keeleteaduse rajajaks. Analüüsis oma väitekirjas Grimmi seadust. Peale tema surma avaldavad õpilased tema üldkeeleteaduse kursuse "Cours de lingistique génerale" mis muutis kogu Euroopa keeletaduse põhitõdesid. Strukturalism oli algselt keele analüüside tootja, hiljem igasugune keeleteaduslik tegevus S. arvates oldigi siiani käsitletud vaid kõnet, uus keeleteadus tegeleb aga keelega . S. kirjeldas keelt nagu märgisüsteemi, seega uurib keelemärke, mida defineerib eelkäijatest erinevalt. Keele elemendid on märgid, mitte häälikud; märgid koosnevad häälikutest. Saussurei-i semiootika on bilateraalne (ehk kahepoolne, koosneb 2st lahutamatust osast):
annaabi.ee 
