Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. · Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. HUVITAVAID FAKTE · Kalevalas on kokku 50 runo. · "Kalevala" on kõige enam tõlgitud soome teos. · "Kalevala" on üks osa maailmakirjandusest, mis on suutnud huvi äratada ja mõju avaldada ajast ning kohast hoolimata. · ,,Kalevala" eestikeelne tõlge on arvatavasti kõige täiuslikumaid üldse tänu keelesugulusele ja soome ja eesti folkloori paljuski ühistele lätetele. · "Kalevala" on maailma kõikidest eepostest kõige rahvapärasem. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Kalevala http://www.finlit.fi/kalevala/index.php?m=176&l=7 J.Talvet ,,Maailmakirjandus" 2.osa 1999.a Koolibri
(6000-7000 a. tagasi) 2. Norra meresõitja ja arheoloog Thor Heryerdahl arvas, et esmasaabujad olid hoopis Lõuna-Ameerikale jõudnud polüneeslased. (6000-7000 a. tagasi) 3. Austraalia pärismaalased, kes liikusid üle Antarktika Tulemaale ja Patagooniasse (6000-7000 a. tagasi) 4. Alex Hrdlicka lõi 20.saj algul teooria, mille järgi olid asutajateks paleoasiaatide esivanemad, kes tulid Aasiast üle Beringi väina. Tugines füüsilistele sarnasustele, keelesugulusele jms. 50 000 10 000 aastat tagasi üle mandrijää. KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID ASTEEKIDE RIIK · RIIK: Rääkisid nahuatli keelt ja nimetasid et mexicaks. Nad jõudsid Mehhiko orgu 13.saj ning rajasid Tenochtitlani linna. Nende riik oli lõdva keskvõimuga impeerium, mida juhtis pärandatava võimuga keiser. Asteegi ühiskonnas tekkis päritavate tiitlitega ülikkond, kellel olid riigi- ja sõjaväeametid. Lihtasteegid olid rahuajal talupojad, sõja
2) Norra meresõitja ja arheoloog esmasaabujad oli Lõuna-Ameerika rannikule jõudnud polüneeslased 3) Ameerikasse tulid esimestena Austraalia pärismaalased, kes liikusid üle Antarktika Tulemaale ja Patagooniasse 4) Tsehhi antropoloog Hrdlicka Ameerika mandri asustajad oli paleoasiaatide esivanemad, kütikorilased, kes tulid Aasiast üle Beringi väina jahiloomade kannul. Hrdlicka tugines kummagi madri asukate füüsilisele sarnasusele ja keelesugulusele. Nad saabusid kolme lainena 50 000 10 000 aastat tagasi üle Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa katnud jääkilbi. Asteegid valitsuspüramiidi tipus oli pärandatava võimuga keiser lõtv keskvõim sõjal oli usuline ülesanne saada ohverdamiseks inimesi tugevad ja vaprad mehed usund tuhandeid jumalaid nende toiduks peeti inimverd leitud üle 130 000 kolju päritavate tiitlitega ülikkond vabastatud maksudest + kõrgemad riigi- ja sõjaväeametid
Indogermaanlased u. 700 miljonit (Euroopas 97%) Domineeriv! Soomeugrilased u. 22 miljonit (3%) Baskid u. 1.7 miljonit (0.2%) Ürgne. Keelepuu-teooria 19. sajandil välja kujunenud teooria uurali/soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi. Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel – st. Keelelisel, mitte kultuurilisel vmm. Sugulusel. Omamoodi reaktsiion indo-euroopa rahvaste keelesugulusele ja -puule. Uurali keelepuu Sameedi – siberi ääres, põhja-jäämere ääres Soome-Ugri – 1.Ungari 2. Läänemere Läänemeresoome keelepuu Eesti, Soome, Liivi, Karjala, Vadja keel on Põhja-Eesti keelele kõige sarnsasem keel maailmas! Eesti keele tüvevara omatüved uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane – Lembit Saarsalu läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng
· Indogermaanlased u. 700 miljonit (Euroopas 97%) Domineeriv! · Soomeugrilased u. 22 miljonit (3%) · Baskid u. 1.7 miljonit (0.2%) Ürgne. Keelepuu-teooria · 19. sajandil välja kujunenud teooria uurali/soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi. · Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel st. Keelelisel, mitte kultuurilisel vmm. Sugulusel. · Omamoodi reaktsiion indo-euroopa rahvaste keelesugulusele ja -puule. Uurali keelepuu Sameedi siberi ääres, põhja-jäämere ääres Soome-Ugri 1.Ungari 2. Läänemere Läänemeresoome keelepuu Eesti, Soome, Liivi, Karjala, Vadja keel on Põhja-Eesti keelele kõige sarnsasem keel maailmas! Eesti keele tüvevara omatüved uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane Lembit Saarsalu läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng
annaabi.ee 
