Mõtlemisprotsesside universaalsus Keelte sugulus Laenamine Juhuslik kokkulangevus Keelte ühisjooni nim. universaalideks... Üldkeeleteadus ...üldkeeleteadus uurib universaale: Absoluutsed universaalid= leiduvad kõigis keeltes NT vokaalide konsonantide olemasolu, jaatus eitus, arvu kategooria Statistilised universaalid= pigem tõenäolised NT pole teada keeli, kus eitust väljendataks sõnajärje muutmisega, kuid see pole välistatud. Grammatikad Keelestruktuure kirjeldatakse grammatika kaudu, nende otstarbed: Deskriptiivne ehk kirjeldav-enamasti teaduslikud grammatikad Preskriptiivne- ettekirjutav: kooligrammatikad Keeleteaduse harud ÜLDKEELETEADUS tekkis 20 saj: teooria, meetodid, keelte või keelkondade üldised probleemid, erinevused, sarnasused, teooriate, mallide rakendatavus jne. FILOLOOGIA eeldab keele , kirjanduse, kultuuri uurimise ühtsust Enne 20 saj oli keeleteadus valdavalt diakroonne Keeleteaduse harud
(Evans, Levinson 2009: 442) Teada on ka see, et ahvilised on teatud piirini võimelised inimkeelt omandama. Neil võib seega olla samasugune keeleorgan mis inimestelgi (Chomsky 2000) ning inimkeele erilisuse üldistus ei pea jällegi paika, kui seda võivad ka loomad omandada. Selles vallas peaks keeleteadlased ja bioloogid koostööd tegema, jõudmaks Keel on üks paremaid näiteid kaasevolutsioonist, kus koos arenevad bioloogia ja kultuur. Bioloogia piirab ja suunab keelestruktuure, ent ei dikteeri neid. (Evans, Levinson 2009: 446) Sellest tulenevalt võib öelda, et bioloogia ja keel küll teevad koostööd, kuid bioloogilises mõttes pole inimesele antud sündides kaasa mingeid eeldusi, mis annaks kindlaid juhiseid, kuidas keelt teatud struktuuri järgi omandada. Evansi ja Levinsoni artikli, millel essee suures osas põhineb, võtab lühidalt kokku see, et lükati Chomsky väiteid ümber sellega, et üldistada ei saa nii vähese materjali põhjal, ning kui
kasutatakse ka häälduse parendamiseks. Läbi tekstide püüavad autorid arendada sallivust, sõbralikkust, viisakust, mis aitaksid lisaks keeleõppimisele kujundada väärtushinnanguid ja hoiakuid. Lugemisülesanded on mitmekesised ja selgesti on võimalik eristada lugemiseelseid, -aegseid ja -järgseid harjutusi. Eelnevalt püütakse välja selgitada juba olemasolevad teadmised teemade kohta, et neid oleks hiljem parem siduda uute teadmistega, ning pakkuda sõnavara ja uusi keelestruktuure, mis loovad baasi ladusaks loetu mõistmiseks. Lugemisaegsetest harjutustest on peaaegu igas õppeühikus kasutatud sõnade ja väljendite leidmist tekstist. Palju kasutatakse ka küsimustele vastamist, lausete lõpetamist, nii piltide järjestamist kuid loetu ka sobitamist pildiga. Lugemisjärgsete ülesannetena kasutatakse ümberjutustamist, teksti kohta mittekäivate lausete parandamist, lausete moodustamist teksti põhjal ja ka arutelu tekstiga seotud teemadel
annaabi.ee 
