Surve avaldamiseks kutsus Rahvarinne 17.juuniks kokku meeleavalduse. Meeleavalduse vältimiseks tagandati K. Vaino EKP KK esimese sekretäri kohalt ning asemele nimetati Vaino Väljas, kes soojalt vastu võeti. 1988 aasta suvel kujunes Rahvarindele Eestis vastane Interliikumine, mis ühendas impeeriumimeelseid muulasi. EKP uus juhtkond üritas olla poliitiline tsenter Rahvarinde ja Interliikumise vahel. EKP võttis üle Rahvarinde nõudmised IME-st, kodakondsusseadusest ja keeleseadusest, mis andis eesti keelele Eestis riigikeele staatuse. 1989 aastal viidi NSV Liidus läbi esimesed mitmekandidaadiga valimised uue rahvaesinduse jaoks. Eelnevalt muudeti NSVL konstitutsiooni, mis vähendas liiduvabariikide õigusi. Eestis koguti konsitutsioonimuutuste vastu 900 000 allkirja. 16. novembril kuulutas ENSV Ülemnõukogu välja suveräänsusdeklaratsiooni, millega kuulutati, et Eesti on suveräänne riik. See oli sensatsiooniline kogu maailmas
jää. Kliendid kurdavad, et on libe. Poe sulgemiseni on tund, kaks aega. Visates keedusoola tekkinud jääle, sulab jää ja klientidel on ohutu siseneda/väljuda poest. (NaCl keemiline reaktsioon jääga) Matemaatika- juurdehindlus, allahindlus arvutused Füüsika Kõlareid ei ole mõttekas panna kohe leti kohale, ei kuule teenindaja klienti, ega klient teenindajat. Töökohti ei saa paigutada sinna kus tekib pidev õhuvoolude liikumine, tõmbetuul. Keeled viisakus, aga ka nn keeleseadusest tulenevad keele miinimum reeglid. · Mida tähendavad situatiivsed teadmised (situated knowledge) kutsepedagoogika kontseptsioonis? Situatiivsed teadmised assotsieeruvad konkreetsete tööülesannetega/töölõikudega. Situatiivsed teadmised on esmased, et töö saaks tehtud, kuid ei (pruugi) oma tähtsust väljaspool praktilist konteksti. Teadmised on tihti fragmenteeritud ja heterogeensed (erisugused, ebaühtlased). Näiteks
kirjapanek, mõnikord koos suunamise ja soovitamisega, mida saab järele vaadata normatiivsetest sõnastikest ja grammatikatest. Nagu keelekorralduse peatükis näeme, on norm ja norming kohati omavahel süstemaatiliselt vastuolus, seega on valik, kumba neist järgida, samuti üks võimalik vaidlusküsimus, mis oleks hea kokku leppida pigem enne töö algust kui hindamise faasis. Mõnda üksikut liiki tekstides (riigiasutuste ametlikud dokumendid) võib normingu järgimine olla kohustuslik keeleseadusest tulenevalt. Tavalistes tekstides see kuidagi kohustuslik ei ole, ehk valik normi ja normingu järgimise vahel sõltub peamiselt inimese keelekorralduse- alastest hoiakutest. Nende vaidlustamine ei ole enam lihtne reegli- rikkumise tuvastamine, vaid põhimõtteline filosoofiline vaidlus, millel 208 Toimetamine, kvaliteedikontroll ja hindamine lahendust ei tarvitse ollagi. Kui üks arvab, et viide ÕSile (või vastupidi,
annaabi.ee 
