indoeuroopa kasutab tüvemuutust 4) soome-ugri keeled ei tunne grammatiliselt sugu, indoeuroopa tunneb Eesti keele jätkusuutlikus 1) Eestil on eesti keele arengukava 2) kõrgharidust omandatakse eesti keeles 3) tööle saamiseks ja eestis elamiseks peab oskama eesti keelt 4) eesti keel on ainukene riigikeel 5) eesti keelt õpetatakse koolis ja on vaja edukalt sooritada eesti keele eksam, et saada haridust 6) keeleseadused nt tänavasiltidel peab olema eesti keelne tekst suuremalt kirjas, toodetel peab olema eesti keelne etikett 7) geograafiliselt hea asukoht kahes kohas on vesi, venemaaga eraldab järv ja sood, läti keel on meiega sama suur Eesti keele fonotaktika 1) õ, ä, ö, ü, o saavad esineda ainult 1. silbis 2) j-i järel ei ole i (tühi tühji) 3) täht h esineb üksnes sõna alguses või 1. silbi lühikese vokaali järel (hall, kahtlema) 3) pikk vokaal ei saa eelneda i-le (maid, maaid)
resolutsiooni, mis nõudis Balti rahvastele enesemääramisõigust. Õigluse taastamist Baltimaade suhtes taotlesid Euroopa riigid ka eraldi, teistest järjekindlamalt SBr. Ja Taani. Muutus ka Rootsi ametlike ringkondade suhtumine. Taasiseseisvumine 1987.a-st simultaansed protsessid Baltimail. (Eestis Hirvepargi miiting) 1988.a. juhtkonnavahetused (Eestis K.Vaino asemel V.Väljas), luuakse rahvarinded (Eestis, Lätis), Leedus Sajudis. Lätis ka kodanike komiteede liikumine. 1989.a. keeleseadused Eestis ja Leedus riigikeeleks rahvuskeeled. 23. aug.1989 "Balti kett" 600 km inimkett (2 milj. in.) Tallinnast-Riia-Vilniuseni märts 1990 liiduvabariikide ülemnõukogude valimised. Enamus võtsid vastu suveräänsus-deklaratsioonid (Eestis 1988, 16. nov. juba) Leedu kuulutas iseseisvaks järgnes maj.blokaad jaan. 1991 Leedus ja Lätis üritatakse teost. Riigipööret. Vilniuse teletorni kaitsmisel hukkus 14. in. Lätis 5. 1991
Leedu võttis radikaalsema suuna, valides sellese ametisse Sajudise juhi Landsbergise. - Uue nime saanud Leedu Ülemnõukogu kiirendas teistega võrreldes sammu ja kuulutas 11.märtsil 1990 aastal Leedu iseseisvaks. Eestlased ja lätlased olid ettevaatlikumad (vastavalt 30.märts ja 4.mai), ,,iseseisvusele üleminek". - ,,Internatsionaalsed rinded"- interrinded, toetajad venekeelsed elanikud, keda häirisid uued keeleseadused. Püüdsid säilitada vene keele kui ,,rahvastevahelise" keele domineerivat positsiooni. Interrinnete streigid. - Leedu valitsuse lagunemine majandusraskuste tõttu 7.jaanuar 1991, usuti, et seda hetke saab ära kasutada. Ööl vastu 13 jaanuari Leedu Rahvusliku Päästmise Komitee piirab strateegilised objektid. Leedulased moodustasid kangelaslikult inimeketi, langes 14 relvastamata inimest. Maailm vapustunud pildist, kuidas leedukad püüavad lükata
annaabi.ee 
