Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"keelesaared" - 3 õppematerjali

12
doc

Eesti murrete erijooned

Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. Keskmurde tähtsamad erijooned · Hilisdiftongid: ea < hää, pia

Eesti murded - Tartu Ülikool
92 allalaadimist
30
docx

Eesti murded I konspekt

 Võru ja Setu erinevad hääldusbaasi ja sõnavara poolest.  Mõjutusi vene murretest. Setu murrakud  Põhjasetu: Mikitamäest ja Värskast kuni Saatse ja Petserini.  Läänesetu: Meremäe vald + Luhamaa ümbrus.  Idasetu: Saatse idaosa, Vilo vald. Häälduslikud erijooned  Tugev venepärane palatalisatsioon: näk’k’ ‘nägi’, kavval’ ‘kaval’ (väike j);  Silbiharmoonia – palataliseeritud konsonantide järel vokaalid eespoolsemad: kar’ä ‘karja’;  helilised klusiilid: hõbõhõt ‘hõbedat’;  tagavokaalidega koos venepärane l;  tugev h: külh ‘küll’, pur’oh ‘purjus’;  teatud sagedased sõnad on muutunud tagavokaalseteks: arq ‘ära’, õt ‘et’; Morfoloogia ja süntaks  st-lõpuline saav kääne: umblõjast ‘õmblejaks’;  tagaeitus: naka_ai – naka_i ‘ei hakka’, putu_us – putu_s ‘ei puutunud’; KEELESAARED  Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Alukse rajoonis, läänevõrulised jooned;  Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned;  Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned; Leivu  mõjutatud läti keelest;  helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba ‘eit, naine’, azundus ‘asundus’, üdzi ‘süsi’;  h-kadu: ummok ‘hommik’;  Läti eesliited palaku ‘lakkuda’;  Läti tõlkelaenud: puul’naist ‘armuke’;  de-illatiiv: korstnadõ ‘korstnasse’;  de-liitelised viisimäärsõnad: ilozadõ ‘ilusasti’;  n-inessiiv: kambrin ‘toas’; Lutsi  Latgali, vene ja valgevene mõjud.  Helilised klusiilid ja sibilandid: deed’ä ‘taat, mees’, jezä ‘isa’;  tagavokaalsetes sõnades vene l;  h säilinud: kabõhhõzõq ‘neiud’;  s- või st-translatiiv: ilozaz – ilusast ‘ilusaks’;  hn, h- või...

Keeleteadus - Tartu Ülikool
62 allalaadimist
8
docx

Eesti ajalugu V, lk 66-70 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

Aastail 1837-49 läks Liivimaa Eesti Eesti ala (kuid enamasti Eesti lähistel) väga osast ametlikult väljapoole vaid sadakond vähe. Need olid sinna sattunud võrdlemisi maksualust meeshinge, neistki 60 Eestimaa ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu kubermangu. eest, või oli feodaalisand asustanud nad ümber Arvukamalt suunduti Eesti ala linnadesse, sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. kuid tõmbekeskusteks olid ka Läti ala ja Ilmselt nii on tekkinud väikesed kompaktsed Venemaa linnad: Riia, Limbaži (Lemsalu), eesti asundused (keelesaared), Cesis (Võnnu), Valmiera (Volmari), Jelgava (Miitavi), Sloka; Oudova, Petseri, Pihkva, nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja sajandivahetuse paiku, suurenedes aastail Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas 1884-1906 kahekordseks, 22 000 liikmeni. Pihkvamaal ja Luuldila eestlased Peipsi Õigeusklikke eestlasi elas Peterburis koguduse idakaldal. Selliste eesti asunike arvu on 18. moodustamise aegu 4000 ringis. sajandi algul hinnatud u. 6000-le, 18. sajandi Eesti talupoegade püüe saada maad Ve- lõpul 20 000-le ja veel 19. sajandi keskel 30 nemaa sisekubennangudes muutus tähtsaks 000-le inimesele, mis moodustab vaevalt 3-4% ühiskondlikuks liikumiseks 1840. aastail. eestlaste tollasest koguarvust. Siia hulka on Lõuna-Eesti talupoegi tuli väevõimuga tagasi arvestatud ka setudest põliselanikud, keda oli tuua Pihkvamaalt, kust nad tahtnud...

Eesti ajalugu -
3 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun