· Helilised klusiilid: hõbõhõt 'hõbedat' · Tagavokaalidega koos venepärane l : kolu, palotas 'põletab' · Tugev h: külh 'küll', pur'oh 'purjus' · Teatud sagedased sõnad muutunud tagavokaalseteks: arq 'ära', õt 'et' · Järgsilbis o Morfoloogia ja süntaks · St-lõpuline saav kääne: umblõjast 'õmblejaks' · Tagaeitus: naka_ai naka_i 'ei hakka', putu_us putu_s 'ei puutunud' (eitussõna on põhiverbi järel) Lõunaeesti keelesaared Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Aluksne rajoonis, läänevõrulised jooned. Arvatakse, et siit on edasi levinud. Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned. Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned. Keel kadunud umbes 20nda sajandi alguses. Kõige paremini aru saada, sest eripärasid kõige vähem Leivu · Mõjutused läti keelest
eest, või oli feodaalisand asustanud nad ümber Arvukamalt suunduti Eesti ala linnadesse, sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. kuid tõmbekeskusteks olid ka Läti ala ja Ilmselt nii on tekkinud väikesed kompaktsed Venemaa linnad: Riia, Limbaži (Lemsalu), eesti asundused (keelesaared), Cesis (Võnnu), Valmiera (Volmari), Jelgava (Miitavi), Sloka; Oudova, Petseri, Pihkva, nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja sajandivahetuse paiku, suurenedes aastail Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas 1884-1906 kahekordseks, 22 000 liikmeni. Pihkvamaal ja Luuldila eestlased Peipsi Õigeusklikke eestlasi elas Peterburis koguduse idakaldal. Selliste eesti asunike arvu on 18. moodustamise aegu 4000 ringis. sajandi algul hinnatud u. 6000-le, 18
helilised klusiilid: hõbõhõt ‘hõbedat’; tagavokaalidega koos venepärane l; tugev h: külh ‘küll’, pur’oh ‘purjus’; teatud sagedased sõnad on muutunud tagavokaalseteks: arq ‘ära’, õt ‘et’; Morfoloogia ja süntaks st-lõpuline saav kääne: umblõjast ‘õmblejaks’; tagaeitus: naka_ai – naka_i ‘ei hakka’, putu_us – putu_s ‘ei puutunud’; KEELESAARED Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Alukse rajoonis, läänevõrulised jooned; Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned; Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned; Leivu mõjutatud läti keelest; helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba ‘eit, naine’, azundus ‘asundus’, üdzi ‘süsi’; h-kadu: ummok ‘hommik’; Läti eesliited pa/laku ‘lakkuda’;
annaabi.ee 
