Selle 160a.-ga oli Rooma elanike keele nimeks kinnistunud ladina keel- lingua latina. 1.saj eKr kui ladina keel oli juba väljapoole Itaaliat levinud võttis Cicero kasutusele uue sõna: latinitas. Lingua latina oli teatud määral devalveerunud mõiste; Latinitas märkis, et ladina keel on puhas, korralik, prestiizne keel. Lingua latina oli üldmõiste, latinitas tähendas prestiizet keelepruuki. 20.Millistel sajanditel oli ladina keel elav keel mitmete keeleregistrite ja funktsioonidega? Milline periood/sajand elava keelena eksisteerimise ajast on ladina keele järelmõju seisukohast kõige mõjukam? 21.Milliste astmetena (sajand ja taandumisvaldkond) kaotas ladina keel oma arengu käigus keele eluspüsimiseks vajalikke funktsioone? Ladina keele korduv suremine st. elavate keelefunktsioonide kaotamine: emakeelena kõnelejad surnud või läinud üle teise keele kasutamisele 9.-12.sajand 813 Tours’i
Õpilaste kanda tuleb vastutus õpitulemuste eest. Õpitavat keelt kasutatakse nii tunnis, kui ka väljaspool kooli (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused). Õpilane loeb ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Õpetaja valib sellised ülesandes, kus õpilane peab kasutama loovat lähenemist. Sõnavara ja suhtlusoskuse õpetamiseks kasutab õpetaja ülesandeid, kus õpilane saab kasutada suhtlemisoskust erinevate keeleregistrite (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul) abil. Gümnaasiumi riiklik õppekava (2014) toob veel välja, et õpetaja suunab õpilasi analüüsima keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keelte vahelisi seoseid ning jälgima 11 oma keelekasutust. Õpetaja planeerib koos õpilastega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase, selleks ta viib läbi järgmisi töid: 1) loovtööd (kirjand, luuletus);
Tavaliselt paigutab ta tegelased mingisse ekstreemsesse situatsiooni, milleks pakuvad muu hulgas materjali kriitilised perioodid Eesti lähiminevikust: maailmasõda, Saksa okupatsioon, stalinism, ühesõnaga sotsiaalne absurd. Niisuguste süngete dekoratsioonide keskel toimetab autor freudismisugemetega psühholoogilist analüüsi tegelassiseselt vaatepunktilt, käsutades minajutustuse vormi. Vetemaa mängib erinevate keeleregistrite ja zanrireeglitega, intellektuaalne pinge on sujuvalt ühendatud süzeelise põnevusega. Stiil on tugevalt meeleline. Lõhnade, helide ja värvide põimingust sündivad aistingukobarad kannavad psühholoogilisi tähendusi ja tihenevad aegajalt sümboleiks. Kuitahes rusuvaist ja räigeist asjust Vetemaa ka ei kirjutaks, on ta ikka artistlik, elegantne ja vaimukas. Eeskätt Vetemaa nimega seob kriitika nn lühiromaani tekke, ja tema lühikesed (alla 100 lk) teosed annavad
annaabi.ee 
