Normikeelel 3 seisundit: tunnusteta, ametlik keel, riigikeel. keelearendus/keelekorraldus normikeel tuleb luua keelearenduse abil. Praktiline keelearendus algas 16-17 saj kui loodi keeleakadeemiad, eestis hakati rääkima sellest 17. saj piiblikonverentsidel. Tauli ,,Keelekorralduse alused" 1968 avaldatud. Keelearendus püüab lahendada rahvuskeele probleeme ning selle kaudu püütakse juhtida , muuta või säilitada keelelist normi ja keele staatust. Teine keelekorralduse aspekt on keelereform , mille eesmärk muuta nr tähestikku, kirjaviisi, grammatikat jne. 19-20 saj väga palju keelereforme. Status planning ja corpus planning ( Heitz Kloss) - CP ehk eesti keelekorraldus . Tegevused, mis mõjutavad keelt kui süsteemi ehk kirjaliku keelekuju loomine, arendamine. SP ehk statuskorraldus, seisundikorraldus, keelepoliitika.tegeleb maine tõstmise ja keelekaitsega. Mainet kujundatakse propaganda, poliitika ja seadustega. Prestige planning: positiivse psühholoogilise
saadeti laiali medresed. Dervišide ordud, keelati islamiusu sümboli fessi kandmine. 1926 – 1930 kehtestati järk-järgult Šveitsi tsiviilkoodeksil, It kriminaalkoodeksil ja Saksa ärikoodeksil põhinevad seadused. 1928 asendati araabia kirjaviis ladina kirjaviisiga. 1934 kohustati võtma perekonnanimesid. 1935 viidi puhkepäev reedelt pühapäevale. Mõned reformid osutusid siiski liialt äärmuslikeks. Pooleldi ebaõnnestumsega lõppes 1932a alanud 1936 a vaibunud keelereform. Edutud olid ka 1924 ja 1930 ettevõetud mitmeparteisüsteemi juurutamise katsed. Türgi keelsete sõnade leidmiseks korraldati uudissõnade võistlusi ning uuriti vanu tekste. Samuti püüti juurutada nn päikesekeeleteooriat, mille kohaselt on türgi keel maailma vanim keel. Uues türgi keeles jäid tekstid tihti arusaamatuks. Seepärast muutus Atatürk 1936 keelereformi suhtes sallivamaks, keelereformi hoog vaibus. Välispoliitikas oli
Keelekorralduse alused 1968 · LP on organiseeritud tegevus, mis proovib lahendada keeleprobleeme antud ühiskonnas, tavaliselt rahvuskeele probleeme. (Sellepärast ei mahu Taul klassikute hulka.) · Tavaliselt püütakse LP kaudu juhtida, muuta või säilitada keelelist normi või (all)keele sotsiaalset staatust. · Tavaliselt on aluseks kindel programm või kriteeriumid, mille alusel keelt suunatakse. · Teine LP aspekt on keelereform: eesmärgiks muuta nt tähestikku, kirjaviisi, grammatikat, sõnavara · palju keelereforme 19-20. sajandi vahetusel, sh Eestis (Aavik ja Veski), Ungaris, Norras, Türgis. Status planning ja corpus planning (Heitz Kloss): · corpus planning (= eesti keelekorraldus) · Tegevused, mis mõjutavad keelt kui süsteemi: kirjaliku keelekuju loomine, reeglistamine, arendamine · status planning (= eesti staatuskorraldus, seisundikorraldus, keelepoliitika)