Selle väljaande sissejuhatuses antakse esmakordselt ülevaade eesti kirjandusest. Piibel (Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna.......") ilmus eesti keeles 1739. aastal, seda trükiti Tallinnas J. Köleri trükikojas 6015 eksemplari ja selles oli 1415 lehekülge. Seda tõlkis rida inimesi, tööd juhtis Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle (1683 1748), kes oli hea eesti, kreeka ja heebrea keele tundja. Sellegipoolest puututi tõlkides kokku paljude raskete keeleprobleemidega: näiteks tuli leida idamaa loomadele ja taimedele eestikeelsed vasted. Tänu sellele, et piibli tõlkija Anton Thor Helle oli Jüri pastor (st elas Tallinna lähedal), tõlkis ta piibli põhjaeestikeelsena, millest sai alus tänapäevasele eesti kirjakeelel.
g., Warr-Leeper, et al., 1994, viidatud Harrison, J. jt., 1996 järgi), siis on õpetaja juhtnööride mittemõistmine üsna tõenäoline. Viia kokku õpetaja juhtnööride keerukuse aste ja õpilase alles arenemisjärgus olev keelevõime on oluline, et vähendada võimaliku vastumeelsuse teket õpilase ja õpetaja vahelises suhtluses. Eriti komplitseeritud pragmaatilised ja semantilised nüansid õpetaja juhtnöörides ei sobi kokku emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilase keeleprobleemidega. (Harrison, J. jt. ,1996) Harrison jt. väidavad oma artiklis, et õpilane võib tunda ebaedu tunni ajal toimuvates tegevustes, kui neile antakse suusõnalisi juhiseid, mida nad täielikult ei mõista. Näiteks võib tunnitöö sisaldada kolme järjestikust ülesannet. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilane, kes mõistab neist vaid kahte esimest võib samas olla teadlik oma mõistmise puudujääkidest. Seega võivad
„Pibli Ramat...“ Niisugune oli üldjoontes Piiblile eelnenud ajaloolis-vaimne taust. Piibli tõlkis rida inimesi, tööd juhtis Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle (1683-1784), kes oli hea eesti, kreeka ja heebrea keele tundja. Juba varem oli ta avaldanud eesti keele grammatika ja sõnastiku („Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache“, 1732), mis fikseeris eesti kirjakeele enam kui sajandiks. Tõlkides puututi kokku paljude raskete keeleprobleemidega – sõnavara, stiili, aga ka murde (põhja- või lõunaeesti) seisukohalt. Tuli leida sõnalisi vasteid lõuna- ja idamaistele nähtustele (taime- ja loomanimed, geograafilis-etnograafilised detailid) ning mitmesugustele antiikkultuuri mõistetele, mida eesti keel sel sajandil veel ei tundnud. Tööd kroonis siiski edu. Käsikiri valmis 1736.aastal ja pärast kirjastaja leidmist ilmus 1739.aastal Tallinnas J.Köhleri
annaabi.ee 
