Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid); paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv). 10 Haistmine - lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Inimese nina koosneb luulise ja
· Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub rakupinna retseptoriga. Selletagajärjel tekib ioonikanalite läbilaskvuse ja membraani potentsiaali muutus, sensorpotentsiaal. · Kui sensoripotentsiaal saavutab lävitugevuse, siis vallanduvad aktsiooni potentsiaalid, mis levivad mööda maitsmismeele sensoritega ühenduses olevaid närvikiude. · Keele eesmiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi näo närviperifeersed jätked, keele tagumises osas keeleneelu närv ja uitnärv. ·Erinevad maitsed saadakse nelja põhilise maitsekvaliteedi: magusa, hapu, soolase ja mõru kombinatsioonist. (lisaks on viimasel ajal lisandunud umaami"soolata lihaleeme"-ja tanniinimaitse) · Keele piirkonnad on maitsete suhtes erineva tundlikkusega. Magusa tundlikkus on suurim keele tipul, hapu-ja soolase tundlikkus keele külgedel, mõru tundlikkus on suurim keelepäral.
Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid); paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv). Haistmine - lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida
annaabi.ee 
