Habemeajamisnuga( universaale ilma vajaduseta ei multiplitseeri). Probleem: intellektuaalne juurdlus. Peale Saussure’i surma Poola keeleteadlane avastas, et see vokaal on olemas keti keeles. Saussure’i seadused on vähetähtsad üldkeeleteaduse kõrval. Genfi ülikoolis suri üldkeeleteaduse professor(polnud eritinkompetentne). Pakuti Saussure’ile. Alustas sellest, et lõi platsi puhtaks. Enne olid tulemused suurepärased, kuid see teadus ei tegelenud keelega. Keelendus(kogu keele värk) jaguneb kaheks: Keel (Language)
stiil on ära tuntav, aga toetub traditsioonile. konvensionaalne, reeglipärane - popular arts Massikultuur ei ole lihtsalt massikultuur, on toimunud mingisugune piiride ületamine. ... Populaarkultuuris on tähtis funktsioon, mida sellega teha saab. (post)strukturalism - meetodiks väga sobiv, sest ta iseenesest ei ütle mdiagi väärtuse vaid ainult koostise kohta. Analüütiline mitteväärtustav meetod. De Sassure Barthes Sassure'i üldkeeleteaduse kursus Keel/kõne (jaotus), keelendus jaguneb kaheks, ehk keeleks ja kõneks (langage ja parole). Keel - reeglistik, struktuur. Surnud keele puhul räägime ainult parole osast, et teda ei kõnelda, Langage on nagunii surnud. Eeskujuks Durkheim Kõne saame uurida tänu keelele, keelt saame uurida iseseisvalt. Tähistaja/tähistatu = märk Märk on miski mis asendab midagi kellegi jaoks mingis suhtes või mahus Kasutame märki millegi kokkuvõtmiseks. Semioloogia. Tähistaja ja tähistatu suhe on täiesti juhuslik.
*mudeli rajajooned kristlikust keeleteadusest *vundamendiks Ferdinand de SAUSSURE (18571913) *"Üldkeeleteaduse kursus" (semiootika) *valik 2 keeleteaduse mudeli vahel: a. diakrooniline keelenähtuste uurimine nende ajaloolises arengus (sõnade pärotolu) b. sünkrooniline keeleteadus keele uurimine tema fiksteeritud kujul kindlal ajahetkel. Sisemise loogika ja struktturi uurimine *keele jaotus a.keel (langue) organiseeritud grammatika LANGAGAE (keelendus) b.kõne (parole) individuaalnek keelekasutus. See kuidas inimesed keelt kasutavad *keel ei ole elus, surnud süsteem *keel on abstrakstioon surnud *keele mõiste vihjab on v äljaspool indiviidi (struktutalism ei ole ju inimesekeskne) *sotsioloog Durkheim inimene siseneb maailma, kus on teatud s üsteemid juba olemas (solidaarsus, südametunnistus) inimene ei pea neid nullist looma, sotsiaalsesse võrgustikku sisenemine
o Teos ,,Üld keeleteaduse kursus" o Diakrooniline - uurib nt sõna päritolu, läheb nende allika juurde tagasi, vaatab neid ajalooliselt o Sünkrooniline uurib keele sisemist loogikat ja struktuuri. o Tähtsamaid momente, mis Saussure teooriat iseloomiustab: Jaotus keeles ja kõnes (langue ja parole) · Language (prantsuse keel) katab neid mõlemaid (eesti keeles keelendus) Language ehk keel on grammatika · Parole ehk kõne on individuaalne keele kasutus, suhtlus omavahel. · Saussure järgi ei ole võimalik kasutada sellist väljendit nagu surnud keel, sest keel on alati surnud. Grammatika ei ela. Kõne on see, mille kohaselt võib keel olla surnud