rõhk esimese vokaali. Vene keeles nt. rõhk varieerub. Verneri seadus - Verneri seadus selgitab rida esimese häälikunihke erandeid. Seadus tuleneb taani keeleteadlase Karl Verner'i (1846-1896) nimest. Verneri seadus näitab, et algul oli germaani rõhusüsteem samuti liikuv, kuid seejärel fikseerus rõhk esisilbil. Ajalooliselt oli see oluline Grimmi seaduse täiendus, mis näitas, et rõhk on oluline tegur keelemuutustes. Indoeuroopa keeltes on rõhk liikuv, kuid germaani keeltes fikseerus rõhk esimesel silbil. Verneri seadus toimis nende sõnade keskel ja lõpus, kus algselt oli indoeuroopa rõhk olnud teisel silbil. Verneri seadus toimis ulatuslikumalt sellistes grammatilistes vormides nagu mineviku mitmus ja mineviku kesksõna. Kaasaegses inglise keeles on ainult üks tegusõna, kus mineviku ainsusel ja mitmusel on eraldi vormid: was 'oli' ~ were 'olid'
grammatilistes vormides nagu mineviku mitmus ja mineviku kesksõna. Kaasaegses inglise keeles on ainult üks tegusõna, kus mineviku ainsusel ja mitmusel on eraldi vormid: was ’oli’ ~ were ’olid’. Inglise keeles on enamus Verneri seaduse näiteid kivistunud vormid. Verneri seadus näitab, et algul oli germaani rõhusüsteem samuti liikuv, kuid seejärel fikseerus rõhk esisilbil. Ajalooliselt oli see oluline Grimmi seaduse täiendus, mis näitas, et rõhk on oluline tegur keelemuutustes. Þ>d Seethe (podisema) -> mineviku kesksõnast tulenev omadussõna „sodden“ s>r lose -> forlorn f>b bedürfen -> darben h>g ziehen -> Zug laensõnad läänemeresoome areaalis germaani laenud eesti keeles Germaani laenud tulid soome-ugri keeltesse Rootsist läbi Soome pronksiajal ja rooma raua ajal. Nende hulka kuuluvad aer (oar), raha (skraha, muidu tähendas karusnahka), paat, kuningas, leib, jõulud, rikas, haldjas, vald, juust, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, rand,
‘toit’ ~ to feed ‘toitma’ Verneri seadus - Verneri seadus selgitab rida esimese häälikunihke erandeid. Seadus tuleneb taani keeleteadlase Karl Verner’i (1846−1896) nimest. Verneri seadus näitab, et algul oli germaani rõhusüsteem samuti liikuv, kuid seejärel fikseerus rõhk esisilbil. Ajalooliselt oli see oluline Grimmi seaduse täiendus, mis näitas, et rõhk on oluline tegur keelemuutustes. Indoeuroopa keeltes on rõhk liikuv, kuid germaani keeltes fikseerus rõhk esimesel silbil. Verneri seadus toimis nende sõnade keskel ja lõpus, kus algselt oli indoeuroopa rõhk olnud teisel silbil. Verneri seadus toimis ulatuslikumalt sellistes grammatilistes vormides nagu mineviku mitmus ja mineviku kesksõna. Kaasaegses inglise keeles on ainult üks tegusõna, kus mineviku ainsusel ja mitmusel on eraldi vormid: was ’oli’ ~ were ’olid’. Selle puhul on näha, kuidas s
annaabi.ee 
