60%, õpilased 50%. Siit näeme, et kõige olulisem on taas situatsiooni formaalsus/mitteformaalsus. Kuid näha on ka, et ka selles osas on naised üldiselt normikeelsemad kui mehed. Muus osas on neid tulemusi küllalt raske interpreteerida. Pajusalu jt: -n/-h kasutus võru keele inessiivis Pajusalu ja tema uurimisrühm uuris -n/-h lõpu kasutust võru keele inessiivis (mõtsah / mõtsan / mõtsas). See uurimus näitab mitte niivõrd sünkroonilist pilti, kuivõrd toimuvat keelemuutust. Olulised tulemused on lühidalt järgmised. Sotsiaalsetest teguritest on olulised vanus, sugu ja haridus: - -h-lõpulisi vorme kasutati vanemas põlves (sündinud kuni 1929) 76%, -n-lõpulisi vorme 23%, keskmises rühmas (1939-63) vastavalt 45% ja 44% ja nooremas rühmas 18% ja 72%; - naised eelistasid -n ja mehed -h (58/33% ja 38/56%); - algharidusega informantidel oli 87% -h vorme, põhiharidusega 67%, keskharidusega 46% ja kõrgharidusega 22%;
Suhtlusvõrgustik on rühm inimesi, kes suhtlevad rohkem samasse võrgustikku kuuluvate inimestega ja vähem nendega, kes väljapoole kuuluvad. Võrgustikuanalüüsi eesmärk on leida, mis määral mõjutavad võrgustikustruktuurid ja nende kooslus võrgustiku liikmete sotsiaalse käitumise varieerumist ja muutumist. Analüüsiobjektiks on inimeste suhted teiste inimestega. On olemas tugevaid ja nõrku võrgustikke. Nõrgalt seotud võrgustik võimaldab keelemuutust, sest sinna kuuluvad inimesed on nõrgalt seotud veel mitme võrgustikuga, mis mõjutavad. Keskused ja uurijad: · TÜ: Tiit-Rein Viitso (,,Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud" 2008), Huno Rätsep (,,Sõnaloo raamat"), prosoodia uurimisrühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm; K. Pajusalu, T. Hennoste, E. Niit, P. Päll, J. Viikberg 2009: ,,Eesti murded ja kohanimed" II trükk · EKI: Lembit Vaba, etümoloogiasõnaraamatu töörühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm
situatsioonist. Situatsioonist johtuv koodivahetus johtub välistest teguritest, mis muudavad olukorda (nt räägin pereliikmete või naabritega). Koodi vaheldumine võib olla korrapärane – seda suunavad kindlad reeglid – või juhuslik. Seda mõjutavad eri tegurid: kõneleja kogemus, keelteoskus, üldine keeleline teadlikkus. Koodivaetust tõlgendatakse kui keelekontaktide koheselt nähtavat avaldumisvormi, keelemuutust, keelemuutuse mehhanismi või protsessi, mis tingib keelekontaktidest johtuvad keelemuutused ja/või mille kaudu muutus täide viiakse ning luuakse alus uute keelekujude tekkeks. Koodivahetus on mitmekordne identiteedi markeerimise strateegia. Kaht koodi kasutav rääkija on võimeline väljendama kaht või mitut identiteeti. Koodivahetust tuleb vaadata rääkija sotsiaalse identiteedi situatsioonist sõltumise ning identiteetide kokkuleppimise seisukohalt
annaabi.ee 
