Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keelemudeli" - 3 õppematerjali

Arengupsühholoogia
7
docx

Arengupsühholoogia

keeleõppimise stiil: 1. Refereeriv - rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju. 2. Ekspressiivne - tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele.) · Keele omandamiseks on vaja võimalust suhelda, keelemudeli olemasolu (TVst ei õpi, kurtide vanemate kuulja laps, sotsiaalses isolatsioonis ei õpi). Varane keele areng oluline aju arengu seisukohalt, kui TV on pidevalt sisse lülitatad vanemad ja laps ei suhtle. Programmid kõne arendamiseks ­ nt Sesame Street. Sõnavara suurus seotud kirjaliku keele omandamise edukusega. Kuidas lapsega räägitakse ­ direktiivne või suhtlemis stiil. LÄHEDUSSUHTE ARENG

Psühholoogia → Psühholoogia
106 allalaadimist
Arengupsühholoogia kokkuvõte
28
docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele. C. Ferguson Baby talk Kuidas tuleks lapsega rääkida? Lapsele kohandatud kõne esimestel eluaastatel Hiljem ergutama last ka dekontekstualiseeritult keelt kasutama (põhjendused, narratiivid jm.) Uuemad uurimused lapsele kohandamata kõne tähtsusest Keele omandamiseks vaja Võimalust suhelda, suhtlemispartnerit (TVst ei õpi, kurtide vanemate kuulja laps, sotsiaalses isolatsioonis kasvanud lapsed ei õpi) Keelemudeli olemasolu Kooliks ettevalmistamisel, edukus koolis · Kui palju lapsega räägitakse · Sõnavara suurus seotud kirjaliku keele omandamise edukusega · Kuidas lapsega räägitakse ­ suhtlemisstiil: direktiivne või suhtlemis · Dekontekstualiseeritud keelekasutus: jutustused, põhjendused Lapse- ja noorukiea arenguhäired Mis on norm? · subjektiivne norm - ise · normatiivne lähenemine - täiuslikkus

Pedagoogika → Arengupsühholoogia
621 allalaadimist
Arengupsühholoogia loeng
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

Kuidas tuleks lapsega rääkida? Kõne peaks olema lapsele kohandatud, eriti esimestel eluaastatel. Esimestel eluaastatel tuleb rääkida asjadest, mis on siin ja praegu, lihtsatest asjadest. Kolmandates eluaastates rääkida ka asjadest, mis oli. Hiljem ergutada last ka dekontekstualiseeritult keelt kasutama (põhjendused, narratiivid jm). Keele omandamiseks on vaja võimalust suhelda, suhtlemispartnerit (TVst ei õpi, sotsiaalses isolatsioonis kasvavad lapsed ei õpi). Teiseks on vaja keelemudeli olemasolu. TV ja keele omandamine. Kui TV on pidevalt kodus sisse lülitatud: seostub see kõne hilistumise ja tähelepanuprobleemidega. Kuna kui televiisor mängib, 2kuu-4aasta vanused lapsed suhtlevad vähem, häälitsevad vähem, kasutavad vähem sõnu. Ka vanemad sel ajal peaaegu ei räägi. Aga varajane keeleline areng on oluline aju arengu seisukohalt, TV mõjutab kognitiivset arengut. Alla 2-aastaste laste puhul tuleb vältida TVd!!! Tuleb valida

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
116 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun