Lihase jõud sõltub. Igaüksiku lihasjõu kontraktsiooni jõust. Kiudude hulgast lihases. Lihase lähtepikkusest-elastne, kergelt väljaarenenud suudavad teha rohkem jõuda. Lihase liigese asetusest, struktuurist. Lihaskontraktsiooni liigid. Lihasekokkutõmbe ajal toimub liase pingemuutus. Isomeetriline-pikkus ei muutu. Muutub ainult lihase sisenepinge. Toimuvad ainult siis kui ei toimu liikumist. Isotooniline- toonus ei muutu, muutub lihase pikkus, keelelihas. Auksotooniline-toimub liikumine, muutub pinge, pikkus. Üksikkontraktsioon. Ärritus lihasele. Enamasti max kontraktsioon, tugevam. Summaarne kontraktsioon-teetanus. Teetanus. Lihaskramp. Haigustekitaja, ei lase lõõgatuda. Kesknärvisüsteemi erifüsioloogia. Seljaaju. Juhtefunktsioon. Kõik ärritusimpulssid. Reflektoorne funktsioon. Refleksid mis on vajalikud et organism suudaks elus olla. Kõõluse refleksid. Piklik aju
tugevdamine. Täiustub liigeste ehitus, sõltuvalt treeningu iseloomust, suureneb või ka väheneb liigeste liikuvus liigestes. 5 Lihaskontraktsiooni liigid ehk lihase erutumisel tekivad mehaanilised reaktsioonid: 1) isotooniline- väline koormus puudub ja lihas lüheneb konstantse pingega ( keelelihas) 2) isomeetriline- väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega (keha ja kehaasendi säilitamine). 3) auksatooniline- toimub nii lihaspinge kui ka lihase pikkuse muutumine. 11. kehalise töövõime hindamine spordiala spetsiifiliste testidega pallimängudes Üldistatud kujul võib lihastööd sportmängudes iseloomustada kolme põhitunnuse abil: 1.lihastöö on vahelduva iseloomuga, 2. mängija tegevus väljakul koosneb lühiaegsetest aktiivsusfaasidest, mis vahelduvad passiivsete
(külgplaadi mesoderm, kraniaalne neuraalhari, paraksiaalne mesoderm) Dermomüotoom asub pinnaektodermi all, millest tulenevad signaalid aitavad säilitada epiteliaalset morfoloogiat. Dermomüotoom jaguneb kolmeks funktsionaalselt erinevaks regiooniks: servaaladel vastavalt primaksiaalne müotoom (neuraaltorule lähemal) – roietevahelised lihased, seljalihased abaksiaalne müotoom (neuraaltorust kaugemal) – jäsemelihased, keelelihas, ventro-lateraalsed lihased (nt kõhulihased) keskmine osa dermatoom ehk keskmine dermomüotoom (seljaosa pärisnahk e. dermis, mõned lihasrakud, pruun rasvkude) – ülejäänud dermis (peapiirkond ja kõhtmine osa) pärineb külgplaadi mesodermist ja neuraalharjast Arengu käigus vabanevad müoblastid (lihase eellasrakud) ja dermoblastid (pärisnaha eellased) migreeruvad dermomüotoomi alla moodustades müotoomi
annaabi.ee 
