Austatud klassikaaslased, lugupeetud õpetaja! Peagi oleme lõpetamas 11. klassi ja varsti saavad meist täisväärtuslikud abituriendid. Iga üks on omandanud erineva pagasi teadmisi ja kogemusi, kuid kõigile meile on andnud see suurepärase alustala edasiseks eluks. 2000. aastal alustasime kõik oma hariduskäiku, küll mitte samades klassides ega koolides aga esimese klassi uksed olid meile kõigile sellel hetkel avatud. Istudes esimest korda koolipinki, ei teadnud keegi, kes meist saada võiksid ja kas me ennast üldse praegusel hetkel gümnaasiumist leida võiksime. Meie kõigi teed on olnud erinevad-ühel käänulised, vaevarikkad, lonkivad ja rasked, teisel aga on tulnud see ise mõistetavalt lihtsalt tänu suurele tööle, sest miski siin ilmas ei tule lihtsalt. Üks, mis meil kõigil on olnud ühine- need on kurvad hetked, mis võisid olla tingitud halva hinde saamisest, halbade uudiste teada saamisest või siis tülid, kuid samas on ka rõõmsaid hetki, mis...
e) sõbrad/teised üliõpilased f) vastuvõtva kõrgkooli välisüliõpilastalitus g) vastuvõtva kõrgkooli kodulehekülg h) üliõpilasorganisatsioon (palun nimeta) i) mõni muu (palun täpsusta) 10. Kas Sa osalesid seoses vahetusega ettevalmistavatel keelekursustel? jah ei 11. Kui jah, siis kes oli selle keelekursuse korraldaja? oma kõrgkool vastuvõttev kõrgkool mõni muu 12. Kui kaua kestis keelekursus, kui see toimus enne õppetöö algust? Nädalate arv: (Palun sisesta number) Tunde nädalas: 13. Keeleoskus: a) Kui hästi oskasid Sa enne väliskõrgkooli õppima asumist selles kasutatavat õppekeelt? (Hinda viiepallisüsteemis, 1 üldse ei osanud, 5 väga hästi)
Warma. Pärast tema surma 1970. a nimetas 1971. a uue valitsuse ametisse Tõnis Kint. (Kangro, Lk 76 - 80) 8 Kool ja noortetöö Eesti lastevanemad ja vastavad organisatsioonid, kes olid oma ülesandeks teinud noorte õpetamise probleemi lahendamise, olid sunnitud ainult omale initsiatiivile ja jõule toetuma. Seda olid nad juba alustanud laagrikoolide organiseerimisega ja seda nad jätkasid hiljem mitmete algkoolide käikupanemisega, hiljem täienduskoolide moodustamise, keelekursuse korraldamise ja noorteorganisatsioonide (skautide ja gaidide) asutamisega, laste suvekolooniate ja mänguringide organiseerimisega. Samal ajal tegid eesti organisatsioonid ikka ja jälle katseid Rootsi asutustes tagajärgi saavutada, eesti keele ja koolile eluõigust nõutada. Tagajärjeks on olnud riiklikud ja kommunaalsed toetused piiratud ulatuses kahele eesti algkoolile. Võimalus eesti keelt gümnaasiumis C-keeleks valida. (Kangro, Lk 93 - 94) Eesti kirjasõna eksiilis
Osaoskustest arendatakse sellise meetodi puhul peamiselt lugemist ja kirjutamist. Lugemismeetodi (ingl The Reading Method) arendas välja inglane Michael West. Lugemismeetod oli paljudes maades 1920.aastatel väga populaarne. Meetodit kasutati laialdaselt kuni Teise maailmasõja alguseni. Õppematerjaliks koostati piiratud sõnavaraga lugemikke, kus kasutatav sõnavara tihti kordus. Meetodi aluseks ei ole olnud ükski lingvistiline ega psühholoogiline teooria. Keelekursuse alguses tutvustati õppijaid õpitava keele grammatikaga, sellele järgnes töö spetsiaalsete lugemikega, mis olid koostatud nii, et iga järgmine lugemik oli eelmisest veidi keerukama tekstiga, korrates samas juba õpitud sõnavara. Kuigi põhitähelepanu oli lugemisoskuse arendamisel, ei jäetud kõrvale ka rääkimise ja hääldamise harjutamist. Meetod sobib paremini täiskasvanute õpetamiseks, aga seda saab kasutada ka laste õpetamisel. 4.1.2
annaabi.ee 
