Johni ja Jacki autod põrkavad kokku. Pärast avariid uurivad mõlemad mehed sõbralikult kokkupõrke tagajärgi. John võtab põuest viskipudeli ja pakub Jackile. See võtab paar mehist lonksu ja ulatab pudeli tagasi Johnile, kes selle tasku pistab. " Miks sa ise ei joo?" imestab Jack. " Ma joon pärast seda, kui politsei on alkoholitesti ära teinud." Miks seisavad 17 blondiini diskoteegi ukse ees ? Sest alla 18 sisse ei lasta. Keelekoomika Ema on vannitoas ja kreemitab ennast ühe ja teise kreemiga. Väike Juku pärima, et mis emme teeb. "Teen ennast ilusaks," vastab ema. Veidi aja pärast tuleb ema vannitoast välja ja Juku uurib teda huviga ning küsib siis asjalikult: "Noh, ei tulnud välja, jah?" Näitusel on maal nimega "Lenin Poolas". Pildil on onn, millest paistavad kaks paari paljaid jalgu. Giid seletab: "See on onn Razvilis, jalad kuuluvad Krupskajale ja Dzerzinskile." "Aga kus siis lenin on?"
Eristub Raudsepa teistest tekstidest ka keeleliselt 3) kõrgperiood suht lühikest aega (1929-1934) ,''Mikumärdi'' 1929 eksperimentide aeg möödas. Seda hakati tajuma teatris ja kirjanduses kui teatavat rahvuslikku teksti. Ropp. Sisaldab päevapoliitilisi kihte, aga lavastuseks vaja vaid taluõue, seega lihtne. ''Vedelvorst'' võrreldes eelmisega ebatüüpilisem lahendus perepoeg laisk aga see tegelastüübi valik ei saa olla draamakirjanduses tüüpiline. Keelekoomika. ''Põrunud aru õnnistus'' 1931 paradoksne salongikomöödia, uus joon. ''Roosad prillid'' 1934. 1930ndate paiku mingi mõõnahetk, kuid see ei tähenda tootlikkuse langust, aga sellised märgilisi näidendeid väga ei tule. 4) hilisem periood niipalju veenvaid lahendusi ei paku. ''Viimne eurooplane'' 1941, ''Vaheliku vapustused'' 1942 ootamatu kogu, muganduv ha muutuv tüüp, poliitiline allegooria.
draamalooming. ,,Demobiliseeritud perekonnaisa" (1923), ,,Ameerika Kristus" (1926) ,,Sinimandria" (1927) tuntum näidend. Tõdetud, et eesti komöödia ajaloos üks algupärasemaid süzeelahendusi. 2. Kõrgperiood (1929-34) - ,,Mikumärdi" (1929) käes pöördehetk. Tähtis draamakirjanik pärast Kitzbergi. Raudsepa menu jätkus näidenditega läbi 30ndate. Klassikalised võtted: Karakterikoomika kasutamine, keelekoomika ja situatsioonikoomika. Rahvuslik alge olemas. ,,Vedelvorst" (1932) esietendus draamateatris 1932. aastal. Mikumärdi kõrval teine tuntum näidend. Sai samasuguse menu osaliseks, kui Mikumärdi. Keelekoomikale, kasuta folkloorset ainest ja keeletarvidust: kõnekäänud jms. Raudsepp käis rahvaluule arhiivis materjali kogumas. ,,Salongis ja kongis" (1933) teist tüüpi, pole külakomöödia ja ,,Roosad prillid" (1934) farsilaadne ühe üürisuvila elu. 3
6) Oluline on ka see, et tegemist on sellise näidenditüübiga, mida on lihtne lavastada. Nn taluõuekomöödia meil pole muud vaja, kui paneme taluõue püsti ja asi käib. Sellist lavastust annab ka üsna lihtsates oludes teha. Teine tuntud näidend kõrgperioodist on "Vedelvorst". Võrreldes "Mikumärdiga" ebatüüpilisem lahendus perepoeg on väga laisk ja see tegelastüübi valik ei saa olla draamakirjanduses väga tüüpiline. Markantsemal kohal on ka keelekoomika. Raudsepal oli teadlikku suhtumist keelde, seda oli ka varem näha nt "Sinimandrias". 1931. a näidend "Põrunud aru õnnistus" paradoksne salongikomöödia. Paradoksne on uus joon, mis Raudsepale nii tüüpiline pole olnud. 1934 "Roosad prillid" 1930ndate keskpaiku tekib mingisugune mõõnahetk, kuid see ei tähenda tootlikkuse langust, aga selliseid märgilisi näidendeid 1930ndate keskpaigas ja II pooles nii väga tulema
annaabi.ee 
