tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, me ei leia mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie vaim- see tähendab suures osas keelesüsteemid vaimus. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti seepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada -- kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete korrastuse ja liigitusega, mille määrab see kokkulepe. Näiteks, Hope indiaanlastel ei ole mingit probleemi relatiivsusteooria mõistmisega. Puudub objektiivse aja mõiste, ei erista minevikku, olevikku ja tulevikku, üks sõna - 'masa'ytaka' kõige lendava jaoks (putukad, lennukid, piloodid
keelegeograafia - keeleteaduse haru, mis uurib keelenähtuste maa-alalist levikut. Murdejoonte leviku uurimist on nimetatakse ka murdegeograafiaks. Uurimistulemused harilikult kaardistatakse ja avaldatakse keeleatlasena, mille iga kaart näitab mingi hääldus-, grammatika- või sõnavaraiseärasuse levikuala. diglossia - on olukord, kus ühe keele kaks dialekti või kaks keelt, mis tavaliselt on lähisuguluses, on kasutusel ühes keelekogukonnas. Lisaks varieerub sellistes ühiskondades argisituatsioonides kasutatav keele valik ja nii-öelda teise keele valik. Teine keelevariant võetakse kasutusele kindlates situatsioonides nagu kirjanduse lugemisel, haridusasutustes, riigiteenistuses, sõjaväes ja muudes sarnastes olukordades kommunikatiivne kompetents - võime keelt tõhusalt ja olukorrale vastavalt kasutada, sisuliselt tähendab see suhtlemisoskust.
Keelest üldiselt tegemist komplekssete väljendamisja mõistmissüsteemidega, mille analüüsimisel tuleb silmas pidada heterogeensusprintsiipi. Ka keelelisi käitumisviise peaks selle printsiibi järgi uurima. Mida see tähendab? Heterogeensusprintsiip ei redutseeri inimestevahelist kommunikatsiooni ühedimensioonilisele tasandile ja arvestab niimoodi reaalse kõneleja-kuulajaga. Metoodiliselt sobib selleks mõiste „keelevariatsioon“, mille all mõeldakse ühes keelekogukonnas kasutatavaid situatsiooni, klassi-ja grupispetsiifilisi ja funktsionaalseid varieteete. II. Igapäevakeele heterogeensusest Igapäevakeel = üldkeel üldiselt kasutatavat ja kõikidele keelekogukonna liikmetele arusaadavat keelt (ilma murrete, erialakeelteta). Igapäevakeelele on omased variatsioonid, mis tulenevad eelkõige vanuselistest, soolistest, rolli ja situatsiooni spetsiifilistest variantidest.
annaabi.ee 
