väljaselgitamiseks kasutatakse nii lapse enese, vanemate, õpetajate kui ka kaaslaste hinnanguid ning vaadeldakse lapse saavutusi mingites valdkondades. Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi ongi kõige kindlam (mõnikord küll subjektiivne) võimekate laste väljaselgitamise meetod (Sepp 2010: 60). Ka madala sotsiaal-majandusliku staatusega peredest pärit laste puhul, tänavalastest rääkimata, kelle areng võib takerduda puudulike haridusvõimaluste taha, samuti teisest keelekeskkonnast või teistsuguse kultuurilise laste puhul on annete avastamiseks vaja väga tähelepanelikku suhtumist. (Sepp 2010, 20-21) Gardner eristab järgmisi erivõimeid. · Matemaatilis-loogiline hea arvu ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda
sellest kõrgemal, küll aga võib üksikute sõnade tähendus vastata madalama etapi tunnustele. Sõna saab väljendada ainult selliseid kujutlusi või mõisteid, mille omandamiseks laps on võimeline. 1. Polüsemantismi etapp. Sel etapil puudub sõnal konstantne tähendus. Tähenduse aluseks on emotsioonid ja objektide-nähtuste mingi ühine väline tunnus. 2. Piiratud nominatiivsuse etapp. Laps kasutab keelekeskkonnast pärit sõnu, kuid sõnakasutus on situatiivselt piiratud. Mingis uues situatsioonis sõna ei mõisteta ega kasutata. Põhjuseks on kujutlust iseloomustavate tunnuste vähesus, seetõttu on ka sõna seotud väheste objektide-nähtustega. 3. Tavakujutlustele vastavate keelesegmentide etapp. Sõnu ja sõnaühendeid kasutatakse keelekeskkonna seaduspärasustele vastavalt, kuid laps ei oska nende tähendust selgitada ja piirdub mingi näitega
Selgus, et õppimisel kasutab ta eelkõige visuaalseid-ruumilisi kanaleid, auditiivsed kanalid talle ei sobinud. Oma lemmikaineks pidas ta joonestamist, seda aga koolis ei õpetata. Ilmselt seetõttu olid ka tema spetsiifilised anded jää- nud koolis avastamata. Ka madala sotsiaal-majandusliku staatusega peredest pärit laste puhul, tänavalastest rääkimata, kelle areng võib takerduda puudulike haridus- võimaluste taha, samuti teisest keelekeskkonnast või teistsuguse kultuuri- lise taustaga laste puhul on annete avastamiseks vaja väga tähelepanelikku suhtumist. Olulisim roll andekate avastamisel on kindlasti hea teoreetilise pagasi- ga, tähelepanu- ja empaatiavõimega ning lapse arengust tõeliselt huvitatud vanemal/õpetajal. Põhilise tähtsusega on siinjuures spetsiifiline koolitus andekuse teemal. Uuringud kinnitavad, et õpetajate edukus andekate laste