tõusvas kontsentratsioonis. Maitsmist alustatakse kõige madalamast kontsentratsioonist. Toiduainetööstustes laialdaselt kasutust leidnud piimhappebakterid produtseerivad piimhapet, mis osaleb hapendatud piimatoodete (keefir, hapukoor), juustude, leiva ja hapendatud juurvilja maitse moodustumisel. 16. Keelekaart- keele maitsetundlikud piirkonnad Maitsmisanalüsaatoriks nimetatakse keelt. See on limaskestaga kaetud lihaseline elund, millel eristatakse kolme osa: · keelekeha; · keelejuur; · keeletipp. 17. Lõhnade klassifikatsioon (nn standardlõhnad) Haistmisega on kindlasti seotud mõiste adaptatsioon. Lõhnade puhul tekib Lõhnaklass Lõhnab nagu Lillelõhnad Roosid Eeterlikud lõhnad Pirnid Muskuselõhnad Muskus Kamprilaadsed lõhnad Eukalüpt Roisulõhnad Mädamuna
Niitpapillid – papillae filiformis - kõige suurem papillide grupp, nad paiknevad keeleseljal. Suuruselt kõige väiksemad. Seenpapillid – papillae fungiformis – kõige vähem esindatud, asuvad niitpapillide vahel. Kõige rohkem keele tipus ja servades. Kuju meenutab seent – alumine osa on kitsas ja ülemine osa meenutab seenekübarat. Seenekübara piirkonnas võivad esineda maitsmispungad. Vallpapillid – papillae vallata - asuvad keelepära ja keelekeha piiril vahetult piirivao (sulcus terminalis) ees, arvult on neid 6 kuni 12 (suured). Vallpapille ümbritseb ringjas süvend – papillivagu (sulcus papillae). Vagu ümbritseb väljastpoolt limaskesta osa - papilli vall (vallum papillae). Seroossete maitsmisnäärmete (von Ebneri näärmed) juhad avanevad papillivao põhja. Vallpapillide(ja ka seenpapilli ja lehtpapilli) külgepiteelis asuvad maitsmiskarikad ehk maitsmispungad (caliculi
) http://www.healthofchildren.com/images/gech_0001_0002_0_img0091.jpg KEEL lingua (glossus) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond Limaskest keeleseljal keeletipu ja keelekeha piirkonnas on kaetud mitut liiki näsadega: a.niitnäsad painevad kõikjal rohkearvuliselt, muudavad limaskesta sametjaks ja annavad sellele valkja värvuse.
annaabi.ee 
