suhtlusportaalide reeglitega. Ka mina olin üks neist, kes ei oleks arvanudki, et igal portaalil on olemas omad reeglid, kuidas käituda. Jah, loomulikult sellised asjad nagu ebasobilike piltide, linkide, ropendamiste jms avalikustamine, sellest teavad pea kõik, kuid kes reaalselt loeksid läbi selle pikka reeglite lehe, on väheseid. Neid, kes reeglitest tegelikult kinni hoiavad, on vähe. Reeglite alla käivad ka keelekasutused, kus peamised on siiski kirjutatud kohasest ja mittekohasest käitumisest. Suhtlusportaalides on põhiliselt olemas kasutajad koos oma reaalandmetega, kuid on olemas ka inimesi, kes soovivad jääda teatud asjade suhtes anonüümseteks ning teevad endale varukontosid arvates, et kommenteerimine, välja ütlemine vale konto alt ei paljasta neid. Internett on ohtik, eriti veel uue generatsiooni lastele, kellele andakse väikesest peale
tuvastussüsteemi prototüüp tuvastab praeguse seisuga korrektselt umbes 74 protsenti sõnadest." (Horisont 2004). Enamik kõnetuvastussüsteeme nõuab kõnelemisel sõnade hääldamist ühekaupa ja selgeid pause sõnade vahel. Seotud kõne puhul lähevad programmid palju keerulisemaks, sest tuleb arvesse võtta ka igale sõnale eelnevat ja järgnevat sõna. Kõne tuvastamise teeb raskeks nii taustmüra kui ka erinevad keelekasutused, murded jms suulisele kõnele iseloomulikud ,,omapärad". Tänapäeval kasutatavaim lahendus on häälvalimine. Tekstianalüüsis eristub kolm tasandit morfoloogiline, süntaks ja semantiline. Huvitavaks probleemiks on teksti genereerimine ja lausete planeerimine. Üks võimalus on unifikatsiooni grammatikad mitmete tuhandete reeglitega või üksiklausete, kuid mitte seotud tekstide genereerimiseks kasutatavad sabloonid. Erinev on kitsenduste
on pigem kergemate tekstidega kogumik. Ei saa öelda, et nö ärakukkumine on täielik, pidevalt on tegemist lainetamisega, tuleb tuntumaid teoseid ja tuleb vähemtuntud teoseid. „Rahvusvahelises mehes“ on ära tunda mitmeid prototüüpe, näiteks Lennart Meri. Nikolai Baturin (s. 1936) Tema loomingu suured tähendused on järjest selgemalt välja tulnud. Ta on keerulisem näide, kuid pigem näide, kus vanemas eas kirjutatud teosed annavad suuremat vastukaja kui nooremas eas. Tema keelekasutused hakkab rolli mängima mulgimurre. Batuurin õpib loomakasvatustehnikumis ning 60ndate alguses alustas tööliselu: töötas nt luksepana. 60ndate keskapigas tuli suurem muutus elulaadis. Nimelt aastal 1965 hakkas ta lepinguliseks kütiks ja nägi välja nii, et 60ndate keskapigast kuni 80ndate alguseni käis Venemaal küttimas. Vaheaegadel oli ka loomulikult Eestis. Loomingu seisukohalt on tähenduslik, et ta võtab 70ndatel osa geoloogia ekspeditsioonidest. Tema puhul on alati midagi
annaabi.ee 
