Üks neist oli saunanaine. Saunanaisel polnud küll perenaisega võrdseid kohustusi, kuid ega temagi elu kerge polnud. Kerge polnud tema elu just seepärast, et oma lapsed oli ta pidanud juba üsna varajases eas hauda panema.Kuna ta elas saunas, siis pidi ta ka oma ulualuse eest pererahva heaks tööd rabama. Peale selle oli vaja veel oma lehm lüpsta ja oma vanamehe eest hoolitseda. Ainsaks tõeliseks rõõmuks tema elus oli keelekandmine, kuna see oli ainuke asi, mis talle tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas. Üheks teose naispeategelaseks oli veel Oru Pearu naine, kelle elu oli Mäe perenaiste omast veidi kergem. Seda eelkõige seetõttu, et Pearu ei tapnud teda tööga nii, nagu Andres oma naisi. Töö võrra oli tema elu küll kergem, aga oma keevalise mehe tõttu polnud tema igapäevane elu teps mitte kerge. Tihti pidi ta enda peale tõmbama joobnud mehest tuleneva viha
Kuna Indrek oli Mari ja Andrese esimene laps, oli Maril temaga eriline suhe kuni surmani. Peale Mäe perenaiste oli Vargamäel veel kaks huvitavat naist. Üks neist oli saunanaine. Saunanaisel polnud küll perenaisega võrdseid kohustusi, kuid ega temagi elu kerge polnud. " Tippis teine kärmesti ja kärmesti sauna ümber, ja kui mahti sai, lippas siin-seal ümber ning kandis keelt, sest see oli ainuke asi siin ajalikus elus, mis tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas." Ometi oli keelekandmine ainus tõeline rõõm ta elus. Oma lapsed oli ta pidanud juba üsna varajases eas hauda panema. Kuna ta elas saunas, siis pidi ta oma ulualuse eest pererahvaile tööd rügama, olgu Mäel või Orul. Peale selle oli vaja veel oma lehm lüpsta ja oma vanamehe eest hoolitseda. Kõige lõpuks tuleks rääkida "lambasihvrist". Oru Pearu naise elu oli vast Mäe perenaiste omast veidi kergem. Seda eelkõige seetõttu, et Pearu ei tapnud teda tööga nii, nagu Andres oma naisi
seda teab härra Maurus päris kindlasti. Kuidas sai Tigapuu pea veriseks?" Indreku süda lõi värisema. Mitte et ta oleks kartnud oma tegu üles tunnistada ja, kui vaja, selle eest ka karistust kanda, vaid hoopis midagi muud valdas tema meeli. Kui Ollino ja Tigapuu hoiduvad ehk tõepoolest kokku ja varjavad vana eest sündmuse tõsist käiku ning kui tema ta ometi välja lobiseb, milleks peab siis seda nimetama? Kas ei ole see tõesti juba pisut keelekandmine või peaaegu nuuskimine, nagu teeb seda mõni Lible või Kopfschneider, kes piiluvad pesukojas, uste taga, läbi lukuaugugi, et siis tuhatnelja direktori juurde joosta rääkima? Indrekul tundus lõpuks ainukese lohutusena: asi puutub ju isiklikult temasse ja iseendaga võib ta teha, mis tahab. Teised võivad salata, kui nad tahavad, tema ise ei salga. Nõnda otsustas ta ja jutustas direktorile kõik, et saaks kogu jandist ükskord ometi lahti.
annaabi.ee 
