vabameelsusele. Näiteks poeesias, kus peaks olema vabad reeglid kui ametlikes teksides. See muudab keelekujunduse mitmekesisemaks. Noored kasutavad palju slängi ja muid ise väljamõeldud sõnu omavahelises suhtlemises. See on positiivne, et inimesed mõtlevad välja erinevaid sõnu ja lühendeid, mis võivad mõnede aastate pärast rikastada eesti keelt. Ka Põhjala mõte on, et keele kontrollimatu areng ei tähenda seda, et keelekaitset pole vaja. Ja keelekaitse sõnum pole kunagi olnud, et keelt peaks hoidma isolatsioonis, muutuste eest kaitstuna. Mina arvan, et keel peaks muutuma aja möödudes, aga selle juures peaks jääma kõigile mõistetavaks ja lihtsalt arusaadavaks. Tore, et keeles on palju reegeleid, see annab rohkem vabadust ja sõnade lausesse rittaseadmise võimalusi on kümneid kordi rohkem.
Mis või kes ohustab Eesti kirjakeelt? Keele säilimise ja arenemise jaoks on kõige tähtsam see, et seda kasutatakse. Eesti keel on Eesti riigikeel alates 1989. aasta keeleseaduse järgi. Kõigil eestimaallastel on seaduslik õigus saada keelelist õpet ja haridust. Paraku ei ole kõik nii ilus ja muretu kõikides Eesti piirkondades. Õnneks on meil olemas keelekaitse Keeleinspektsiooni näol. Keeleinspektsioon pakub järelvalveteenust eekõige mitte-eestlaste keelekasutuses. Eesti keelt kasutab aktiivselt kirjakeelena veidi rohkem kui miljon inimest. On suur saavutus, et sellise suhteliselt väikese rahvaarvu juures on meie kirjakeel sajandeid säilinud. Tänapäeval tegutseb Tartu Ülikoolis eesti kirjakeele uurimiskeskus. Nende eesmärk on luua vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektroonilised kogud. Samuti uurivad nad eesti keele sõnavara ja
KEELEKORRALDUS Keelekorraldus seostub normikeelega. Keelearendus algas 16.-17.saj. Mõiste language planning(LP) tuli kasutusele Uriel Weinreichi ja Einar Haugeni poolt. · Proovib lahendada keeleprobleeme antud ühiskonnas · Keelereformi eesmärgiks on muuta kirjaviisi, grammatikat, sõnavara · Corpus planning ehk keelekorraldus-tegevus, mis mõjutab keelt kui süsteemi (arendamine, reeglistamine) · Status planning ehk keelepoliitika-maine ja keelekaitse Fergusoni 3 etappi: *kirjaliku keelekuju loomine-valitakse kiri ja kirjasüsteem *reeglistiku ja sõnavara kindlaksmääramine >> NK *NK reeglistiku ja sõnavara ajakohastamine, täiendamine Keelekorralduse etapid: 1)üks keelevariant on NK aluseks 2)mingi organisatsioon fikseerib variandi grammatikates ja sõnastikes 3)normingud viiakse ühiskonda 4)NK kasutatav keskse juhtimusega keskustes(parlament, haridus ...)
· palju keelereforme 19-20. sajandi vahetusel, sh Eestis (Aavik ja Veski), Ungaris, Norras, Türgis. Status planning ja corpus planning (Heitz Kloss): · corpus planning (= eesti keelekorraldus) · Tegevused, mis mõjutavad keelt kui süsteemi: kirjaliku keelekuju loomine, reeglistamine, arendamine · status planning (= eesti staatuskorraldus, seisundikorraldus, keelepoliitika) · Maine tõstmine ja keelekaitse. Mainet kujundatakse poliitika, seaduste ja propagandaga. · Normikeele kujundamine (alguses on vaid suuline keel) (corpus planning): · 3 etappi (Ferguson): 1. graphization = Kirjaliku keelekuju loomine: valitakse kiri ja kirjasüsteem 2. codification = Reeglistiku ja sõnavara kindlaksmääramine > normeeritud kirjalik keel ehk normikeel (NK) 3. modernization = NK reeglistiku ja sõnavara pidev ajakohastamine. Põhiliselt sõnavara täiendamine
annaabi.ee 
