KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid 4. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse nägemismeele abil 5. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse maitsmismeele abil 6. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse haistmismeele abil 7. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse kompimise teel 8. Toiduainetele omistatavad kvaliteedimärgid 9. Millisele tootele omistatakse "ristiku" ja "pääsukese" märk? Mis on selle märgi tootele omistamise eelduseks? 10. Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad Mitteadekvaatne ärritaja ei põhjusta reaktsiooni tekkimist (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Närvilõpmed Närvikiud Aju 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi 14. Põhimaitsed Magus, hapu...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste SENSOORNE ANALÜÜS on toodete organoleptiliste omaduste uurimine meeleorganite abil. SENSOORNE HINDAMINE on klassifitseerimismeetod, kus kasutatakse kategooriaid. Iga kategooria koostatakse järjestatud skaala abil ja skaala punktid näitavad järjestust. 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused · toiduainete tööstuslik tootmine; · teaduslikud uuringud; · toiduainete kvaliteedi kontrollimine; · tootjate motiveerimine ja kvaliteetsete toiduainete väärtustamine. 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid Kõikide toiduainete puhul hinnatakse toote välimust, maitset, lõhna ja konsistentsi/tekstuuri. Toiduainete kvaliteedinäitajad: · toiteväärtus; · tehnoloogilised näitajad; · sanitaar-hügieenilised näitajad; · eetiline kvaliteet; · org...
soomeugrilased. Euroopa 5 500 – 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tšehhi, Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria (Hispaania, Prantsuse). Soome-Ugri (Eesti, Marid, Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island, Inglise, Saksamaa), Romaani (Portugal, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) Euroopa keelekaart tänapäeval Tänapäeval Euroopas alles kolm suuremat keeleperekonda: Indogermaanlased u. 700 miljonit (Euroopas 97%) Domineeriv! Soomeugrilased u. 22 miljonit (3%) Baskid u. 1.7 miljonit (0.2%) Ürgne. Keelepuu-teooria 19. sajandil välja kujunenud teooria uurali/soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi. Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel – st. Keelelisel, mitte kultuurilisel
esivanemad assimileerunud soomeugrilased. Euroopa 5 500 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tsehhi, Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria (Hispaania, Prantsuse). Soome-Ugri (Eesti, Marid, Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island, Inglise, Saksamaa), Romaani (Portugal, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) Euroopa keelekaart tänapäeval Tänapäeval Euroopas alles kolm suuremat keeleperekonda: · Indogermaanlased u. 700 miljonit (Euroopas 97%) Domineeriv! · Soomeugrilased u. 22 miljonit (3%) · Baskid u. 1.7 miljonit (0.2%) Ürgne. Keelepuu-teooria · 19. sajandil välja kujunenud teooria uurali/soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi. · Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel st. Keelelisel, mitte kultuurilisel vmm.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
