Mis on selle märgi tootele omistamise eelduseks? 10. Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad Mitteadekvaatne ärritaja ei põhjusta reaktsiooni tekkimist (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Närvilõpmed Närvikiud Aju 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi 14. Põhimaitsed Magus, hapu, mõru, soolane 15. Põhimaitsete saamiseks kasutatavad keemilised ühendid 16. Keelekaart- keele maitsetundlikud piirkonnad 17. Lõhnade klassifikatsioon (nn standardlõhnad) 18. Selgitada: ageusia, anosmia, daltonism 19. Nimetada nägemishäireid 20. Selgitada: adaptatsioon 21. Adaptatsioon lõhnade suhtes, adaptatsioon maitse suhtes, adaptatsioon valguse ja pimedusega. 22. Selgita ja too näiteid: kõrvallõhn, kõrvalmaitse 23. Põhimaitsed- millise maitse suhtes kõige kiirem adaptatsioon, millise suhtes kõige aeglasem 24
Mõru kofeiin 0,4 ja 0,7 Soolane naatriumkloriid 1,0 ja 2,0 Magus sahharoos 10 ja 20. Põhimaitsete tundlikkuselävede määramiseks valmistatakse maitselahused tõusvas kontsentratsioonis. Maitsmist alustatakse kõige madalamast kontsentratsioonist. Toiduainetööstustes laialdaselt kasutust leidnud piimhappebakterid produtseerivad piimhapet, mis osaleb hapendatud piimatoodete (keefir, hapukoor), juustude, leiva ja hapendatud juurvilja maitse moodustumisel. 16. Keelekaart- keele maitsetundlikud piirkonnad Maitsmisanalüsaatoriks nimetatakse keelt. See on limaskestaga kaetud lihaseline elund, millel eristatakse kolme osa: · keelekeha; · keelejuur; · keeletipp. 17. Lõhnade klassifikatsioon (nn standardlõhnad) Haistmisega on kindlasti seotud mõiste adaptatsioon. Lõhnade puhul tekib Lõhnaklass Lõhnab nagu Lillelõhnad Roosid Eeterlikud lõhnad Pirnid
soomeugrilased. Euroopa 5 500 – 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tšehhi, Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria (Hispaania, Prantsuse). Soome-Ugri (Eesti, Marid, Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island, Inglise, Saksamaa), Romaani (Portugal, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) Euroopa keelekaart tänapäeval Tänapäeval Euroopas alles kolm suuremat keeleperekonda: Indogermaanlased u. 700 miljonit (Euroopas 97%) Domineeriv! Soomeugrilased u. 22 miljonit (3%) Baskid u. 1.7 miljonit (0.2%) Ürgne. Keelepuu-teooria 19. sajandil välja kujunenud teooria uurali/soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi. Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel – st. Keelelisel, mitte kultuurilisel
esivanemad assimileerunud soomeugrilased. Euroopa 5 500 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tsehhi, Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria (Hispaania, Prantsuse). Soome-Ugri (Eesti, Marid, Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island, Inglise, Saksamaa), Romaani (Portugal, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) Euroopa keelekaart tänapäeval Tänapäeval Euroopas alles kolm suuremat keeleperekonda: · Indogermaanlased u. 700 miljonit (Euroopas 97%) Domineeriv! · Soomeugrilased u. 22 miljonit (3%) · Baskid u. 1.7 miljonit (0.2%) Ürgne. Keelepuu-teooria · 19. sajandil välja kujunenud teooria uurali/soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi. · Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel st. Keelelisel, mitte kultuurilisel vmm.
annaabi.ee 
