Hallistest on pärit Grosside-Krosside suguvõsa, kes teeb kokkutulekuid juba 22 aastat, alati pärast jaanipäeva. Üheskoos on suguvõsa korda teinud esivanemate hauaplatsi, mida kroonib esiisa põllult toodud mälestuskivi, Halliste kiriku seinal on Krosside-Grosside suguvõsa vapp, mis pühitseti sisse 2001. aasta jaanipäeval (Raave 2002). Selles töös on tehtud uurimus murdesõnade tundmisest Krosside suguvõssa kuuluva Aino Uripeaga (sünd. 25.06.1934). Halliste keelejooned Kuigi eelmistel sajanditel kuulus Halliste Pärnumaa alla, on Halliste siiski üks viiest kihelkonnast, kus räägitakse mulgi murret, veel kohtab seda Karksis, Tarvastus, Paistus ja Helmes. Mulgi murdel on omad eripärad, kuid kuna antud murret on läbi ajaloo räägitud Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti piiril, on selles esindatud nii Põhja- kui Lõuna-Eesti peamurde jooni. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009) Mulgi keel kuulub lõunaeesti keele hulka ning on Eesti põline piirkondlik keel
MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned.....................................................................................7 2.2. Varasemad uurimused Eestis..................................................................................9 2.2.1.Slängiuurimine................................................................................................10 2.2.2.Mineviku kesksõna lõppude -nud ja -nd varieerumine..................................10 2.2.3.Lühenenud adverbid..............................
pöörde vormid, nt juup – jooze ‘joob’; e-minevik, nt ande ‘andis’; hääldus: o NA diftongide täielik assimileerumine, nt käänüq ‘käinud’; o järgsilbi o; o st saava käände lõpuna; Kambja (tavapärasem): o p-tunnuseline sg 3. pööre, nt jup ‘joob’; o i-minevik, nt jättivä ‘nad jätsid’; o oleviku lõputa juu, kand; o se-minevik, nt andse; Lõunarühm Otepää, Rõngu, Sangaste. kõige iidsemad lõunaeesti keelejooned; palju afrikaatse, nt tsuits ‘suits’; kaasrõhulistes silpides pikad vokaalid ja diftongid, nt inimisile ‘inimestele’; vokaalharmoonia; Võru murdega ühised uuendused: o pl 1. pöörde lõpp m-mi, pl 2. pöörde lõpp –ti nt saami ‘saame’; o se-minevik, nt astse ‘astus’; o v-tunnusega kaudne kv 2- ja enamasilbiliste tüvedega, nt ollev ‘olevat’; topelttunnusega pl 3. pöörde vrmid, nt lääväve ‘lähevad’; sisemiselt ebaühtlane;
annaabi.ee 
