keelenõuveebi, räägiti uutest sõnadest ja sõnamoodustutest, kantseliidist ja nimedest. Alustati sellega, et räägiti keelenõu olevikust, et millega praegu tegeletakse, mis võimalused keelenõu küsijal on ja kohe alguses tutvustati ka keelenõuveebilehte. Leiti, et veebiehel võib olla mitmeid nö nurgataguseid kohti, mida kõik pole märganud kasutada. Tuuli Rehemaa tõdes, et tihti kasutavad nad ise kohanimeandmebaasi. Isikunimeandmebaas olevat nende üks uuemaid baase. Keelehuvilistele soovitati sirvida Keelenõuanne soovitab väljaandeid. Neid on juba viis, aga viimane pole veel veebi jõudnud. Sealt saab selliseid vastuseid, mida käsiraamatust või Õs-ist tihtipeale ei saa. Õigekeelsussõnaraamatu toimetaja Maire Raadik rääkis, kuidas nende uute sõnadega täpsemalt on ehk kust need tulevad ja kuidas need jõuavad sõnaraamatusse. Pikemalt räägiti, kuidas uudissõnad jagunevad. Uudissõna võib olla nii oma liitsõna
Teadusministeerium. Kui kõik enne 2000. aastat ilmunud keeleajakirjad olid mõeldud eelkõige filoloogidele (Keel ja Kirjandus, Linguistica Uralica) või keskendunud murretele (Kodumurre), siis Oma Keel on esimene, mis on mõeldud kõigile keelehuvilistele. Oma Keel levitab mõtteviisi, et eesti keel ei ole vaid kirjakeel ega kohalikud murded, vaid paljudest keelekujudest koosnev keeruline süsteem. Ajakirjaga üritatakse inimestesse süstida teadmist, et eesti keel pole sugugi halvem näiteks inglise, soome või ükskõik millisest teisest keelest. Kirjutiste ja ainestiku valimisel peetakse silmas, et kõik artiklid oleks loetavad ka gümnaasiumiõpilastele,
1902 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" Esimene õigekirjutuskäsiraamat 8. Karl August Hermann. (1851-1909) Õppid Leipzigis, kaitses seal oma doktori väitekirja eesti sõnatüvdest ja väldetest. Kodumaale naastes pühendus ajakirjanduslikule tegevusele. Ta avaldas esimese eestikeelse eesti grammatika 1884 ja see on tema tähtsaim tegu keeleteaduses. See oli mõeldud nii kooliõpikuks kui käsiraamatuks keelehuvilistele. Kuna see oli esimene grammatika, lõi Hermann ka grammatikaterminoloogia. Temalt pärinevad terminid ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, käändkond, pöördkond, asesõna, määrsõna, täisminevik, enneminevik ja paljud teised. Grammatika hõlmab hääliku- ja vormiõpetuse osa. Kõige põhjalikumalt kirjeldas käänamist, tal on 15 käänet, nende hulgas ka sihitav e akusatiiv. Käändsõnad jaotatud kümnesse käändkonda ja need 42 tüüpkonda
annaabi.ee 
