Tööealised inimesed, maksumaksjad, kvalifitseeritud tööjõud ja oskustöölised haihtuvad välismaa avarustesse. Palgatingimused on paremad ja töötunnid mahuvad ,,normaalse tööpäeva" raamidesse. ,,Tagasi Eestisse" tulijate protsent oli väga väike. Nende inimeste raha eest aga makstaks pensione ja toetusi, nende arvelt tõuseks ju iive. Ja nn ,,ajude väljavool" jätkub, paljud meditsiiniõeks õppivad noored õpivad paralleelselt soome keelt. Vaevalt ainult keelehuvi eesmärgil. Kultuuri jätkusuutlikkust peegeldab nii aineline kui vaimne kultuuripärand. Aineline on pisut avariilises olukorras (ehitusmälestised lagunevad), aga vaimne on minu arvates küll edenenud. Vähem on rahvuslikke erimeelsusi, väga suurt tähelepanu on pööratud noorte huvitegevustele, jagatud toetusi maakohtade elluäratamiseks. Ka on tõusnud raamatukogude ja muuseumide külastatavus. Ja loomulikult ei saa me eksisteerida ilma keskkonnata, ilma maata
Poisid sõbrunesid peatselt Edithiga, eriti pidas tüdruk lugu Ronaldist. Nende romanss muutus tõsisemaks suvel, kui nad läksid koos jalgrattaretkele ja isegi suudlesid. Isa Francis, saanud noorte "vallatustest" haisu ninna, keelas neil kohtuda enne, kui Ronald saab 21-aastaseks, s.t. vabaneb hooldaja eestkoste alt. Oodata jäi veel 3 pikka aastat. Sellise keelu otseseks tagajärjeks oli süütu sõpruse muutumine traagiliseks armastuseks. Samal ajal tugevnes ka Tolkieni keelehuvi. Ta hakkas uurima ladina, kreeka, prantsuse ja saksa keelte juuri ning nende kõigi ühisjooni: ühesõnaga, ta hakkas tegelema filoloogiaga. See huvi süvenes veelgi, kui ta tegi tutvust anglosaksi keelega. Ning lähtudes armastusest sõnade vastu, hakkas ta välja mõtlema omaenda keeli. Juba kreeka keele õpinguid alustades oli ta end lõbustanud, mõeldes välja kreeka keelega sarnanevaid sõnu. Tema hooldaja hispaaniakeelsete raamatute põhjal lõi ta
seisukohtadega. Enim viljeldavaiks olid pulmalaulud. Juhuluule värsid maarahvani ei ulatunud, sakslaste seltskonnas olid aga suurustlemise viisiks. Eesitkeelne juhuluule väärib tähelepanu oma ilmaliku sisu ja eesti luulekeele kujunemise seisukohalt. Juhuluuletustest mainekamad on pulmalaulud, kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Tallinna gümnaasiumi kreeka ja ladina keele õpetaja Reiner Brockmann, tema eesti keeles kirjutamine oli pigem keelehuvi, mitte eesti kirjanduse loomishuvi. Brockmanni juhuluuletused laadilt baroksed salongiluuletused, autor polnud vorminõudlik. Avaldas esimese teadaoleva eestikeelse pulmalaulu 1637. Brockmanni tollaegne eestikeelne luueharrastus sai eeskujuks toonastele värsimeistritele. Lamburiringi kuulus ka Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Georg Salemann, ülistab eesti keelt ja arvab, et eesti keeles tuleb samuti laulda.
vaid võib ise edasi elada ja areneda. Kuna materjali töötlemise alustala moodustab üsna kindlasti mingi masinõppesüsteem, siis see võib õppimist jätkata ka tulevikus temani jõudvate tekstide pealt, nagu inimenegi. • Praeguste süsteemide täpsus ei võimalda veel toime tulla ilma nende väljundi puhastamiseta, seda aga annab vähemalt osaliselt delegeerida sõnastiku lugejatele, kasutades ära nende keelehuvi, asjade korrastamise soovi ja kuulumisvajadust. Seega, kui valite metoodikat mõne suurema sõnastikuprojekti jaoks või mõtlete terminoloogiateemalise lõputöö peale, pakuksime edasiuurimiseks järgmisi suundi (sulgudes ingliskeelsed märksõnad guugeldamise lihtsustamiseks). • Terminite automaatse otsimisega tekstikorpustest tegeleb ter- minituvastus (term extraction). Mitmesuguste statistiliste mee- toditega mõõdetakse keelendite kummalisust, st ainuomasust
annaabi.ee 
